Turul oli tõus ja langus korraga

kinnisvaratehingud 2015Kui Kuressaare kinnisvaraturul ilmnes esimesel poolaastal mõningane tõus, siis Saaremaa turul tervikuna toimus hoopis langus.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing tõdes, et võrreldes mulluse esimese poolaastaga vähenes tehingute arv Saare maakonnas 13,8 protsenti ja rahaline maht 12,8 protsenti.

LVM Kinnisvara andmeil sõlmiti tänavu esimesel poolaastal Saare maakonnas ühtekokku 911 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtuses 18,49 miljonit eurot.

2014. aasta esimesel poolaastal sõlmiti aga 1058 ostu-müügilepingut koguväärtuses 21,22 miljonit eurot. Tehingu keskmine väärtus on seega tõusnud 1,2 protsenti – 2014. aasta I poolaastal oli see 20 058 eurot, 2015. aastal aga 20 305 eurot.

Kuressaares tehingute arv on aga võrreldaval perioodil Saksingu sõnutsi tõusnud 116 tehingult 127 tehingule ehk 9,4% ning tehingute rahaline maht on tõusnud 4,89 miljonilt eurolt 5,42 miljoni euroni ehk 10,7%.

Keskmine tehingu hind poolaastate võrdluses on Kuressaares kasvanud LVM Kinnisvara andmeil 42 190 eurolt 2014. aastal 42 677 euroni 2015. aastal ehk 1,1%.

Saaremaa kinnisvaraturu langus tervikuna on Ingmar Saksingu sõnul tingitud eelkõige maatulundusmaa tehingute väiksemast arvust. “Kui 2014. aasta esimesel poolaastal võõrandati 702 kinnistut, siis selle aasta esimesel poolaastal vaid 527 ehk ligi veerandi võrra vähem,” toonitas ta.

Ka Saaremaa kinnisvarafirma Compakt Kinnisvara maakler Liis Õispuu tunnistas, et kasutades tehingud.ee keskkonda, saab tõepoolest öelda, et võrreldes eelmise aastaga on ostu-müügitehinguid Saare maakonnas pisut vähem.

“Korterite ja maade müügi erinevused nii suured ei ole, kõigest paar-kolm tehingut, küll on aga majade müük olnud 2014. aasta esimeses pooles ca 13 tehingu võrra suurem kui käesoleva aasta samal perioodil,” märkis Õispuu. Siinkohal määrab väga palju ära hind. “Sellel poolaastal võib tehinguid olla küll veidi vähem, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehingute hinnad oluliselt kõrgemad, millest võibki tulla arvuline vahe,” selgitas ta.

Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember nentis, et kinnisvara hinnad on tegelikult stabiliseerumas ja valdkonniti on hinnamõju erinev. “On ära katsutud punkt, mis on ostja ja müüa kompromissilävi ning paariprotsendiline pluss-miinus aasta lõikes on tavalises turusituatsioonis täiesti normaalne,” arvas ta.

Saare maakonnas ei toimu Lembri sõnul suurtes kogustes ostu-müügitehinguid ja seega võivad periooditi erinevad suuremad tehingud kujundada rahulikust turust aktiivsema pildi. Ja ka vastupidi.

Pindi Kinnisvara juures tegutsev maakler Natalija Leiten sõnas, et kui statistikatabeleid vaadata, siis võib öelda, et tehingute arv ja tehingute summad on üldjoones püsinud siiski samal tasemel. Ainus suurem muutus on ehk korteritehingute arvu osas.

Nimelt on tema sõnutsi 2015. aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga müüdud 17 korterit rohkem. “Väike tähelepanek võrreldes eelmise aastaga ongi seotud korteritehingutega,” märkis ta. “Sellel aastal on Kuressaare linnas 4-toalisi kortereid rohkem müüdud, seejuures vanemates korterelamutes,” rääkis Leiten.

Samas on trend tema sõnul ikka sama, mis eelmisel aastal – elukondlikust kinnisvarast tehakse tehinguid kõige enam Kuressaare linna korteritega. Järgnevad vanemad maamajad.

Domus Kinnisvara maakleri ja kutselise hindaja Helean Tähe sõnul on läbi aastate kõige enam tehinguid olnud mitmesuguste hoonestamata kinnistutega, millest suure osa moodustavad metsa- ja põllumaade ostu-müügitehingud. Sellele järgnevad korteriomandi tehingud.

Ta märkis, et esimesel poolaastal on tehtud näiteks 132 korteriomandi tehingut, neist kõige enam tehinguid on tehtud Kuressaare linna 2-toaliste esimesel ja teisel korrusel asuvate keskküttekorteritega, mis on ka nõutumaid kinnisvarasid Kuressaares.

Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on korterite keskmine ruutmeetrihind Saare maakonnas tõusnud, märkis Täht. Kuressaare linna korterite keskmine hind oli 2014. aasta esimesel poolaastal 643,5 €/m2 ja 2015. aasta esimesel poolaastal 686 €/m2. Maakonnas oli see muutus vastavalt 541,5 €/m2 ja 551 €/m2.

Kui kõnelda hoonestatud elamumaade keskmisest hinnast, siis see on Kuressaare linnas langenud, samas on mediaanhind oluliselt tõusnud. “See tuleneb sellest, et Kuressaares on käesoleva aasta alguses tehinguid tehtud enamasti sarnasesse hinnaklassi jäävate heas või rahuldavas seisukorras vanemate elamutega,” selgitas Helean Täht. “Uute ja väga halvas seisukorras olevate elamutega on tehinguid olnud vähem.”

Maakonnas tervikuna on olukord aga vastupidine – elamute keskmine hind on tõusnud, kuid mediaanhind langenud. Keskmise hinna on Tähe sõnul üles viinud üksikud kõrgema hinnaklassi tehingud. “Samal ajal on mediaanhind langenud, kuna suur osa tehingutest on tehtud pigem odavama hinnaklassi varadega, võrreldes eelmise aastaga.”

Metsa- ja põllumaade keskmised hektarihinnad on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tänavu tõusnud.


 

Huvi 4-toaliste vastu on tõusnud

Domus Kinnisvara Kuressaare büroo maakler Helean Täht märkis, et kõige otsitum kinnisvara siinpool merd on juba mitmeid aastaid olnud Kuressaares esimesel või teisel korrusel asuv 2-toaline madalate kuludega ja heas seisukorras keskküttega korter.

Viimasel poolaastal võib aga täheldada ka huvi tõusu 4-toaliste, pindalalt suuremate keskküttega korterite vastu. Seda Tähe sõnutsi põhjusel, et Kuressaare linnas pole piisavalt pakkuda keskmisesse hinnaklassi jäävaid elumaju, mida noored pered endale lubada saaksid.

Maakonnas tervikuna tuntakse huvi ka vanemate talukohtade vastu, mida endale enamasti suvekoduks ostetakse ja siis jõudumööda remonditakse. “Samas tundub, et mõni aasta tagasi oli seda tüüpi kinnisvara järele suurem nõudlus.”


 

Milliseks kujuneb teine poolaasta?

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing arvas, et teise poolaasta tehingute arv sõltub suuresti üldistest arengutest majanduses ja kinnisvaraturul tervikuna. Saksingu sõnul on sissetulekute kasv suuremates linnades teise kodu ostjate pilgud suunanud ka Saaremaa kinnisvaraturule. “Samas on Saaremaa maakodu või suvila tänapäeval luksuskaup, mis ostetakse emotsiooni ajel ja vaba raha eest ning reeglina selleks pangalaenu ei võeta,” nentis ta.

Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lembri hinnangul on vähemalt üks asi üsna kindel – Saare maakonnas suuri hinnahüppeid üles või alla oodata ei ole.

“Pigem läheb kõik väljakujunenud rada pidi,” arvas ta. Kellel müügiga kiirem, see laseb ka hinda alla ning sügisel-talvel väheneb turuaktiivsus igal aastal nagunii.

Domus Kinnisvara maakleri Helean Tähe sõnul kipub teisel poolaastal kokkuvõttes üldiselt vähem tehinguid olema kui esimesel poolaastal. “Seega arvan, et tehingute maht on kas enam-vähem samal tasemel või mõnevõrra madalam kui esimesel poolaastal,” sõnas ta.

Kui suures meedias on kõneldud, et oodata on kinnisvara hindade mõningast langust, siis Saaremaal see ilmselt eriti ei kajastu. “Kuna Kuressaares pole sellist hinnatõusu olnud nagu viimastel aastatel mõnes Mandri-Eesti suuremas linnas, siis ei ole oodata ka siinse kinnisvara märkimisväärset hinnalangust,” selgitas Täht. Ta möönis, et kvartaalselt hinnad mõnevõrra muidugi tõusevad-langevad, kuid olulist muutust siiski ette näha ei ole.

Metsa- ja põllumaa hinnad on aga tema sõnul viimastel aastatel pidevalt tõusnud. “Samas lõputut kasvu olla ei saa ja siin näeksin ma esimesena mõningast hindade stabiliseerumist ja kasvu peatumist.”

Print Friendly, PDF & Email