Liitude mõju iseseisvusele

hannes pällSaaremaa ühisgümnaasiumi värske vilistlane Hannes Päll uuris oma uurimistöös, mida arvavad Saaremaa ühisgümnaasiumi abituriendid sellest, kui iseseisev on Eesti ning kuidas mõjutab seda Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus. Samuti küsis Päll abiturientidelt, kas nad on ise nõus kaitsma oma kodumaad.

Pidasin tähtsaks uurida, kuivõrd on Eesti suutnud abiturientide arvates oma iseseisvust ja sõltumatust säilitada. Sealjuures arvestasin eraldi Euroopa Liidu ja NATO mõju ning samuti uurisin, kui oluliseks nendesse maailmaorganisatsioonidesse kuulumist abituriendid peavad. NATO-t uurides ei saa kõrvale jätta ka Eesti oma kaitseväe tähtsuse hindamist. Lisaks on oluline teada, kui valmis on gümnasistid ise oma kodumaad kaitsma.

Kõik need teemad on päevakajalised seoses Eesti muutunud julgeolekuolukorraga, mida on mõjutanud 2013. aasta kevadel puhkenud Ukraina konflikt, aga ka seoses Euroopa Liidu sisemuredega. Uurimus põhineb küsitlusel, mille viisin läbi SÜG-i abituuriumis 2015. aasta veebruaris. Küsimustele vastas 68 õpilast.

Vastates küsimusele, kui iseseisev on Eesti sinu arvates, skaalal 1–5, kus 1 tähendab täielikku sõltuvust ja 5 täielikku sõltumatust, leiti, et Eesti on pigem sõltuv. Keskmiseks hinnanguks kujunes 2,85. Väärib märkimist, et ükski vastaja ei arvanud, et Eesti oleks täiesti sõltumatu. Peamise sõltumatust pärssiva tegurina tõidki rohkem kui pooled vastanutest välja erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumist. Ligi veerand vastanutest rõhutas aga Eesti riigi väiksust ja sellest tingitud sõltuvust globaliseeruvast maailmast.

Samas leidis tervelt 97 protsenti 68 vastanust, et Eesti riigi jaoks on oluline kuuluda Euroopa Liitu. Vaid kaks õpilast leidis, et see ei oma tähtsust. Keskmiseks hinnanguks 5-palli skaalal kujunes 3,34. Näiteks arvas 28% õpilastest, et Eesti iseseisvust mõjutab Euroopa Liidu lepete, nõuete, direktiivide ja muu legislatsiooniga vaikimisi nõustumise kohustus. See näitab, et õpilased ei ole täielikult teadlikud riigikogu kui Eesti seadusandliku võimu mõjust Euroopa Liidu õigusaktide üle, jättes arvestamata riigikogu seisukoha kujundamise protsessi. Selle tulemusel kohaldab valitsus kui riigi esindaja Euroopa Liidu otsustusmehhanismide juures riigikogus kujundatud seisukohta. Küll olid küsitletud aga teadlikud Euroopa Liiduga liitumisele eelnenud põhiseaduse muutmisest.

Vähene selgitustöö

Abiturientide arvamus Euroopa Liitu kuulumisest sarnaneb enne Euroopa Liiduga liitumise referendumit levinud arvamusega, et Eesti astub ühest liidust teise – enne NSVL-i ja nüüd EL-i. Kuigi üleriigilised uuringud on näidanud sellise arvamuse kahanemist, on SÜG-i abituuriumis sarnase arvamuse osakaal 28%. Muu hulgas näitab see, et ei ole tehtud selgitustööd, miks Euroopa Liidu nõudeid Eestis kohaldatakse ja kuidas mõista nende olemust.

Peaaegu kõik küsitluses osalenud leidsid, et Eestil on oluline kuuluda NATO-sse. Vastates küsimusele, kui palju sinu arvates mõjutab Eesti iseseisvust NATO-sse kuulumine, skaalal 1–5, kus 1 tähendab mitte mingit mõju ja 5 suurt mõju, leiti, et NATO-sse kuulumine pigem mõjutab Eesti iseseisvust, keskmine hinnang oli 3,60.

Siinkohal märgin, et üle-eestiliselt toetab NATO-sse kuulumist vanusegrupis 15–19 aastat 88% elanikest ja vastu on 5% (Saar Poll OÜ, 2014). Seetõttu võib väita, et SÜG-i abituuriumi ja üle-eestilised jaotused on proportsioonis.

Selgus, et SÜG-i abituuriumiõpilaste silmis on NATO Euroopa Liiduga võrreldes suurema mõjuga meie iseseisvusele. Põhjendused, missugust laadi mõju kumbki suurorganisatsioon Eestile avaldab, on aga erinevad. Kui Euroopa Liidus nähti pigem kohustust, mille riik on endale võtnud, ja sellest saadav tulu näis abiturientidele kaudsemat laadi, siis NATO-s nähakse hädavajalikku tuge ning võetud kohustust nägi NATO-s ainult 6% vastanutest.

Küsitluste tulemustest võib järeldada, et SÜG-i 12. klasside õpilased peavad Eesti riigikaitse seisukohalt NATO-sse kuulumist oluliseks. Sestap oli oluline uurida, kui oluliseks peetakse NATO-sse kuulumise kõrval Eesti oma kaitseväge.
Küsimusele, kas sinu arvates on oluline, et Eesti kaitsevägi oleks tugev organisatsioon, vastas jaatavalt 93% õpilastest ja eitavalt 7%.

Valmidus kaitsta

25% vastajatest pidas aga Eesti kaitseväge mitte ainult oluliseks riiki kaitsvaks organisatsiooniks, vaid lausa iseseisva riigi aluseks. 21% vastanutest leidis, et kaitsevägi pakub tähtsat kaitset otseselt Venemaa eest. Peaaegu viiendik abiturientidest tõi olulise punktina välja kaitseväe riigis kohapeal paiknemise, mistõttu selle reageerimisvõime on kiirem kui NATO vägedel. Kõik viis kaitseväe tugevust ebaoluliseks pidanud õpilast leidsid, et Eesti kaitseväe pidamine on ebaratsionaalne, kuna see on liialt väike, et kaitsta riiki suurte rünnakujõudude eest.

Ise on Eesti iseseisvust valmis kaitsma 82% vastanutest, kusjuures oodatult oli noormeeste seas see protsent veidi kõrgem, tüdrukutel aga veidi madalam. Neljakümnest, kes oma vastust põhjendasid, on umbes pooled nõus rindele minema ja pooled on valmis riiki kaitsma muul viisil.

Eitavalt vastanud põhjendasid oma valikut sellega, et nad ei ole vastavat väljaõpet saanud või et sõjaline vastus rünnakule on ebaratsionaalne.

Minu uurimistööst selgub, et õpilaste arvates on Eesti iseseisvus kahanenud, mis minu meelest on globaliseerumise paratamatus. Euroopa Liidu puhul nähakse esimesena ühenduse tsentraliseeritust, mis on pannud abiturientide hinnangul Eesti olukorda, kus ta peab arvestama Brüsselist tulevate juhistega. Siin peaks veelgi tegema selgitustööd, kuidas Euroopa Liidu seadusi Eestis rakendatakse ja milline on Eesti roll nende kirjutamisel. Veel peaks tähelepanu pöörama ühendusse kuulumise positiivsete külgede tutvustamisele.

On hea tõdeda, et uuringus osalenud noored suhtuvad kodumaa kaitsmisse tõsiselt – nad tähtsustavad NATO-t, kuid peavad väga oluliseks ka Eesti oma kaitseväge. Ka noored ise on valmis isamaa kaitsmisesse panustama. Minu arvates näitab see noorte teadlikkust Euroopas kestvast situatsioonist, millele annab lisa kooli riigikaitsekursus.

Tähtis on selgitada organisatsioonide, kuhu kuulume, olemust ja sisu. Lisaks tuleb mõista jagatud suveräänsuse olemust ja vajalikkust me killustunud maailmajaos, mida ühendab üks pluralistlik, ent mõjuvõimas liit. Tähtis on uskuda ka eestlusesse ja seda ei tuleks võtta iseenesest mõistetavalt. Silmas peab pidama, et Eesti on endiselt rahvusriik, kuid uues reaalsuses.

Print Friendly, PDF & Email