Katk teeb murelikuks ka Saaremaa seakasvatajad (3)

KUI MINGI JAMA TEKIB, SIIS ON KÕIK: Margus Õunpuu usub, et haiguse levik seafarmi oleks saatusliku kaaluga. Foto: Sander Ilvest

KUI MINGI JAMA TEKIB, SIIS ON KÕIK: Margus Õunpuu usub, et haiguse levik seafarmi oleks saatusliku kaaluga. Foto: Sander Ilvest

Viljandi- ja Valgamaa väikestes seafarmides möödunud nädalal avastatud Aafrika seakatk teeb murelikuks ka Saaremaa seakasvatajad, sest vaatamata kõigi ohutusnõuete täitmisele pole võimalik haiguse levikut farmidesse välistada.

“Mitte mingid kaitsemeetmed ei aita, kui inimene ei mõtle enne farmi sisenemist või farmi territooriumil toimetades peaga,” ütles Valjala söödatehase sigalate juhataja Margus Õunpuu. Näiteks peetakse Valgamaa ühe koduseaga farmis avastatud nakatumise põhjuseks pererahva metsas marjul käimist, mille tagajärjel jõudis tappev haigus taudialalt koduseani.

Ehkki Saaremaa metsades seakatk end seni veel ilmutanud ei ole ja farmidesse sisenemine on võõrastele kategooriliselt keelatud, leidub Õunpuu sõnul võimalusi, kuidas vastutustundetu suhtumise korral haigus ka siinsetesse farmidesse võib jõuda.

“On suvi ja liigub igasugu rahvast ja ega mina tea, kellega minu farmi töötaja kokku puutub,” rääkis seakasvataja, kelle sõnul on nende farmide puhul ainus riskifaktor farmitöötaja. “Kui farmitöötaja elementaarseid ohutusnõudeid ei täida, siis võibki see juhtuda. Selle haiguse levik käib väga lihtsalt – tuleb jahimees või marjuline metsast välja ja ongi kõik…”

Lisaks Valgamaa juhtumile avastati sigade haigestumine ka Viljandimaal, kus ühele omanikule kuuluvas Kolga-Jaani vallas asuvas farmis on 355 ja Viljandi vallas asuvas farmis 191 siga. Taudipunktis kehtestatakse karantiin, kõik nakatunud farmide sead hukatakse ja farmid desinfitseeritakse.

Margus Õunpuu sõnul oleks haiguse levik seafarmi saatusliku kaaluga. “Kui mingi jama tekib, siis on kõik,” lausus seakasvataja, kelle sõnul oleks riik pidanud laastava seakatku vastast ennetustööd alustama juba varem, siis, kui tõbi möödunud suvel Lätis avastati.

Õunpuu lisas, et üsna vasturääkiva signaali väljastas ka seapidajate kaasamine avatud talude üritusse.

Lisaks Valjala söödatehasega seotud suurfarmidele tegutseb Saaremaal paarkümmend seapidajat, kellest valdav osa kasvatab 1–2 kodusiga. Kihelkonna, Mustjala ja Kärla kandis volitatud veterinaararstina tegutsev Toivo Lõhmus ütles, et tema teeninduspiirkonnas võib seapidajad üles lugeda ühe käe sõrmedel.

“Vanasti oli meil külas viis siga, nüüd on kolme valla peale viis siga,” lausus Lõhmus, kelle sõnul on seapidajad katkuga seotud ohtudest väga hästi informeeritud ja teavad täpselt, mida tohib ja mida mitte.

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ütles, et seoses maikuust jõustunud sigade katku tõrje-eeskirja muudatusega peab seakasvataja teavitama piirkonna volitatud veterinaararsti sea oma tarbeks tapmise soovist vähemalt 48 tundi ette, et vetarst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel proovid võtta. Kui katkule viitavaid muutusi ei esine, väljastab arst veterinaartõendi. Selline kontroll on kasvatajale tasuta.

Inimesi Aafrika seakatk ei ohusta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Print Friendly, PDF & Email