Rohkem raha sotsiaalvaldkonda ja kalurielu väärtustamisse

PrintKui aastatel 2008–2014 läksid Saare maakonnas Euroopa merendus- ja kalandusfondist saadud toetused peamiselt taristu edendamisse, siis eeloleval, 2020. aastani kestval rahastusperioodil on rõhuasetused muutunud ja toetused suunatakse enamalt jaolt sotsiaalvaldkonda ja kalurite elu-olu parandamisse.

Aastatel 2008–2014 kestnud rahastusperioodil sai Saare maakond Euroopa merendus- ja kalandusfondilt (EMKF) ühtekokku ligi 4,5 miljonit eurot. Suurem osa sellest summast (u 2,65 miljonit eurot ehk pea 60%) kulutati kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamiseks. Nimetatud perioodil tehti kas täielikult või osaliselt korda 11 maakonna sadamat.

Eeloleval viiel-kuuel aastal saab Saare maakond EMKF-ilt enam-vähem samasuure toetussumma, kuid selle jaotus on oluliselt muutunud. MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp ütles, et 2020. aastani kestval rahastusperioodil Euroopa Liidult saadavatest toetustest betooni alla enam nii palju ei lähe.

“Esimese rahastusperioodi peamine eesmärk oli teha korda meie sadamad kui kalanduse taristu oluline element, mis oli ka mõistetav – et kogu kalandussüsteem saaks korralikult funktsioneerida, peavad tema sadamad korralikult töötama,” selgitas Vipp. “Kuna see töö on nüüd enam-vähem lõpusirgel, siis uuel perioodil pidimegi oma eelistused veidi ümber vaatama.”

Järgnevatel aastatel on EMKF-ilt saadavast rahast sadamate uuendamiseks kavas eraldada vaid 30 protsenti. Vipi sõnul läheb lõviosa sellest rahast sadamatele, mille uuendamistööd jäid eelneval perioodil lõpetamata. Need on Mõntu, Kallaste ja Taaliku. Lisaks alustatakse Nasva sadama väljaehitamist.

Säilitada rannakülade elujõulisus

“Nasva on eeloleval perioodil ainuke sadam, mille ehitamist alustatakse nullist, ülejäänud sadamates viiakse ehitustööd lõpuni,” tõdes ta. “Lisaks saab toetust mitu väikesadamat – Kaldu, Kukessaare, Lalli, Läätsa, Muratsi, Orissaare-Uisu, Tori kaldariba, Unguma, Varese ja Võrkaia –, kus lossimistingimused peaksid 2020. aastaks oluliselt paranema.”

Täpselt sama palju kui sadamate uuendusse (s.o 30% toetustest – toim), on eeloleval rahastusperioodil EMKF-ist saadud toetusraha kavas eraldada kalandusega seotud tegevuse mitmekesistamisele.

Heino Vipi sõnul on sellise muudatuse peamine eesmärk tagada kaluritele aastaringselt töö ja sissetulek, mis omakorda aitaks meil säilitada rannakülade elujõulisust.

“Olgem ausad, inimeste arv, kes elavad aastaringselt ära vaid kalapüügist, on ikkagi väike. Põhjus on lihtne – aktiivne rannapüügi hooaeg on meil väga lühike,” põhjendas Saarte Kalanduse tegevjuht rahastamise rõhuasetuse muutust. “Väga oluline on, et mehed ei läheks tööotsinguil rannakülast ära ja et neil oleks seal aastaringselt tööd ja tegevust. Kui mitte otseselt kalanduses, siis näiteks kasvõi põllumajanduses.”

Nii näiteks oleks kaluritel võimalus soetada tegevuse mitmekesistamise toetuse abil endale väike traktor või puulõhkumise ja -raiumise seade. Samas pole välistatud, et selle toetuse abil võib endale muretseda mõne otseselt kalatöötlemisega seotud seadme.

Rääkides kalurite sotsiaalse heaolu ning merenduse ja kalandusega seotud kultuuripärandi edendamisest, siis on Heino Vipi sõnul lähemate aastate jooksul plaanis eraldada EMKF-ilt saadavast toetusrahast selleks pea viiendik. Eesmärk on luua aastaks 2020 vähemalt viis avalikuks kasutuseks mõeldud lautrikohta.

“Lisaks plaanime rajada vähemalt kaks ühistegevuseks ja piirkondliku kultuuripärandi tutvustamiseks mõeldud hoonet,” märkis ta. “Nimetagem neid hooneid kas kaluritemajadeks või kuidagi teisiti ning nende peamine eesmärk oleks kohaliku kultuuripärandi talletamine ja tutvustamine.” Lisaks saaks neis tema sõnutsi läbi viia seminare ja koolitusi ning vajadusel ka külalisi majutada.

Kalurite keskmine vanus tõusuteel

MTÜ-s Saarte Kalandus valminud arengustrateegiast perioodiks 2014–2020 võib veel lugeda, et viimastel aastatel on meie kalurite keskmine eluiga hakanud tasapisi kerkima. Näiteks möödunud aastal oli see 54,1 eluaastat, viis aastat tagasi aga 53,2 eluaastat.

Küsimusele, kas sellega on võimalik seletada asjaolu, et lähiaastatel suunatakse suurem osa EMKF-ilt saadavast toetusrahast just inimeste ja inimesega vahetult seotud valdkondadesse, vastas Heino Vipp üldjoontes jaatavalt. “Teatud määral ikka,” möönis ta. “Kuid ise kaldun siiski arvama, et lähiaastatel hakkab meie tegevkalurite keskmine vanus taas langema.”

Põhjus olevat tema sõnul selles, et viimasel ajal on meie kalastuspiirkonnas olnud väga head ahvenapüügiaastad. Näiteks 2013. aastal küündis ahvena osakaal rannakalanduse püügist saadud tulu jaotuses Saare maakonnas koguni 46 protsendini.

“Tundub, et ahvenat praegu meres jagub, ja mis kõige olulisem, ka ahvena hind on turul praegu üpriski kõrge,” märkis Vipp. Praegu on Vipi sõnul seega mõttekas ka nooremal põlvkonnal kalandusse tulla, sest see tasub end kiiresti ära.
“Sellega seoses on aga kerkinud ka ajalooliste püügiõiguste hind ja nii ongi vanemad kalurid, kes ise enam merel käia ei taha või ei jaksa, hakanud oma müügiõigust noorematele meestele võõrandama.”


Mure kalavarude pärast

Lisaks meie rannakalanduse jätkusuutlikkuse tõstmisele ja rannakülade elukvaliteedi parandamisele soovib MTÜ Saarte Kalandus lähitulevikus kaasa aidata kohalikust kalast valmistatud toodete sortimendi laiendamisele ja kalavarude taastamisele.

Mis puutub kalavarude kaitsmisse ja taastamisse, siis siin on peamine probleem selles, et paljud Saaremaa jõesuudmed on kinni kasvanud. Saarte Kalanduse tegevjuhi Heino Vipi sõnul püüavad nad lähiaastail näiteks kaardistada meie jõgede tegeliku hetkeseisu, pärast mida oleks koos teadlaste ja ekspertidega võimalik mõelda, kuidas jõesuudmeid puhastada, et kala neisse kudema pääseks.

Saarte Kalanduse lähiaastate arengustrateegias on öeldud, et 2020. aastaks on vähemalt kahes meie veekogus suurendatud koelmukohtade arvu. Selleks on plaanis eraldada EMKF-ilt saadud toetussummast 5 protsenti, mis rahalises väärtuses teeb veidi üle 220 000 euro.

Print Friendly, PDF & Email