Maailma hävingus pole süüdi need, kes teevad kurja, vaid need, kes seda nähes midagi ette ei võta. (A. Einstein)
Lihtsustatult Kreeka kriisi anatoomiast. Kreeka majandus ei põhinenud mitte tööstusel, vaid turismil ja põllumajandusel. Saksamaa majandus aga põhines tööstusel.
Tööstuse kasum on teadupärast oluliselt suurem kui põllumajanduses ja turismis. Seega hakkas industrialiseeritud Saksamaal mingil hetkel raha üle jääma.
Kuna tööstusele oli arenemiseks vaja uusi turge, panid sakslased 1+1 kokku ja said 3. Turgusid suurendati Lõuna-Euroopa arvelt, andes neile läbi kohalike pankade tööstuskaupade ostmiseks laenu. Vastu saadi tööstuskaupade turud ning kogunenud kapital pandi teenima.
Pärast sõjaväelist diktatuuri oli Kreeka Euroopa vaesemaid riike, kuid Kreeka poliitikutel ja rahval oli unelm nö “viia Kreeka 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi hulka”, seega soodustati laenuraha peal majanduse arendamist. See toimis ja riik saavutas laenuraha arvelt 1980ndate aastate algusest pikaajaliselt Euroopa ühe tugevama majanduskasvu.
Nagu ikka, tehti majanduskasvu eufoorias ka lollusi, nagu ülepaisutatud avalik sektor jne, mille kohta me iga päev lehtedest lugeda saame.
Olukord, kus üks riik müüb teisele tööstustoodangut ja annab selle ostmiseks laenu ning teine ostab laenuraha eest kaupu ja maksab kõrget intressi, ei saa aga kesta lõputult. Selle olukorra lahendas valuutadevahelise kursi muutus.
Ujuva kursi korral kohandub kurss valuuta nõudluse ja pakkumuse tõttu. Fikseeritud kursi korral on võimalus valuuta devalveerimisega kurssi muuta, et hoida jätkusuutlikku majanduse ja võlakoorma suhet. Üks sai müüa ja anda laenu, teine aga osta, kohandades võlakoorma talutavaks valuuta kursi muutusega. Mõlemad osapooled olid teise käitumisega arvestanud ja rahul.
Euro viis kriisini
Kreeka astumisega euroalasse aga olukord muutus. Heade aegadega harjunud poliitikud annavad valimisedu saavutamiseks ilusaid lubadusi ja eks nad üritavad neid ka iga hinna eest täita.
Võlad kuhjusid ning finantskriisi puhkedes suurenes riigivõlg pankade päästmiseks järsult (2008. a 99,2% SKP-st kuni 147% SKP-st 2010. aastaks). Samuti suurenesid intressid uute laenude võtmiseks, et vanasid tagasi maksta.
Kui saame aru, et Kreeka võttis laenu vastutustundetult, siis võiksime ka mõista, et Saksa jt pangad andsid laenu vastutustundetult. Kas laenu andmine Kreekale oli riskivaba? Laenuandjad teadsid, millega riskivad, sest nad tõstsid ju laenude riskimäärasid ehk intresse. Otse loomulikult soovib Saksamaa valitsus kõigi vahenditega oma pankasid, hoiustajaid jne päästa.
Saksamaal oli saanud kasu nii tööstus-, kui ka finantssektor. Kui Saksamaa oli saanud kogu kasu, siis miks meie garanteerime laenusid, mille tagasimaksmine on Kreekale ilmselgelt üle jõu? Valitsus tõi põhjenduseks, et käendus ei ole reaalne kohustus ja me hakkame antud laenudelt ropult teenima. Valed.
Meie otsused ja tegevused
Kõige selle juures on mulle arusaamatu, mille pärast meie kriisis rahaliitu tormasime? Rahaliit on ehitatud üles eeldustel, et see ei saa erinevate majandus- ja rahanduspoliitikatega iseseisvate riikidega mingil juhul olla jätkusuutlik. Finantskriis oli iseseisvate riikide korral sinna sisse programmeeritud.
Oluliste pingeteta on vaese ja rikka piirkonna vahelisi erinevusi võimalik tasandada vaid riigisiseste instrumentidega.
Seega tekib paratamatult küsimus, kas rahaliit loodi vaheetapiks ja vahendiks ühise Euroopa föderatsiooni tekitamiseks? Kriisi mõjul loodetakse ju ühtlustada riikide majandus ja maksupoliitikad?
Kui Euroopa põhiseadust ei õnnestunud läbi suruda, siis nimetati see Lissaboni lepinguks ja suruti läbi. Kui ühtseid Euroopa võlakirju ei saa, siis luuakse teise nimetusega, kuid sisult sama mehhanism Euroopa Finantsstabiilsuse Fond jne. Head kriisi ei tohi ju raisku lasta. Suund föderatsiooni poole on ilmselge.
Kas on võimalik, et Euroopa parimad pead ei ole aru saanud, et sellisena ei saa rahaliit toimida ja et see viib paratamatult föderatsioonini? Tuhanded eestlased on sellest aru saanud.
Kui meie valitsus kiirustas rahaliitu sooviga kiirendada Euroopa Liidu muutumist föderatsiooniks, siis tegemist on kahtlemata Põhiseaduse vastase otsusega. Ütleb ju põhiseaduse § 1: “Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.”
Ning küsimus, mis mind veel enam vaevab. Kas meie riigi juhid on teinud neid otsuseid rumalusest, sest ei saanud tagajärgedest lihtsalt aru või on neil mingid muud eesmärgid? Rumalus on andestatav.
Miks ma selle välja toon? Mina andsin 1998. aastal pärast ajateenistuse baaskursuse läbimist vande: “Mina, Taavi Kurisoo, tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.”
Mul pole kombeks sõna murda.
Praegu ei ole veel hilja Eestit õigele kursile keerata. Selleks tuleb neist teemadest rääkida, lugeda, kirjutada ja kas või laulda.
Demokraatlikke vahendeid on valitsuse survestamiseks piisavalt, kui on rahvas, kes soovib enda eest seista.
Finantskriisi lahendamise valem
Oma riigi ja rahva eest tuleb seista samuti, nagu praegune Kreeka valitsus kreeklaste eest seisab. Võimalusi võlakriisi lahendamiseks on.
II maailmasõja järel anti Lääne-Saksamaale ülesehituseks laene, mis lõpuks moodustasid üle veerandi riigi SKP-st. Sel ajal olid kõigil veel meeles 1919. aasta Versailles` rahulepingu tagajärjed.
Saksamaale määratud reparatsioonid olid nii suured, et neid ei olnud võimalik tagasi maksta. Võlanõuded ja sakslaste rahvusvaheline alandamine tõi lõpuks kaasa Hitleri võimuletuleku ning II maailmasõja.
Sarnase olukorra kordumise vältimiseks otsustasid võlausaldajad, kelle hulgas olid ka Hispaania ja äsja Saksamaa okupatsiooni alt vabanenud Kreeka, 1953. aastal Londonis, et Lääne-Saksamaa võlg tuleb restruktureerida jätkusuutlikuks.
Selleks otsustati nii riigi, ettevõtete kui ka eramajapidamiste võlg 50% ulatuses kustutada.
Riigi arengu tagamiseks lepiti kokku, et laenu tagasimaksed ei tohi ületada 3% ekspordist saadavast tulust. Seega hakkasid võlausaldajad ostma Lääne-Saksamaa tooteid, et nende võlg saaks tagasi makstud.
See on ka üks põhjuseid, miks Lääne- Saksamaa majandus nii kiiresti jalad alla sai. Saksa okupatsioon ei olnud ka Kreekas ohvriteta. Hoopis suure südamega kreeklased ja väiklased sakslased?
Neidsamu tingimusi soovib ka Kreeka valitsuspartei SYRIZA. Ei midagi rohkemat, kui kreeklased ise on kunagi Saksamaale andnud. Muid võimalusi enam ei ole. Kreeka majandus on kriisi järel langenud ligi 25%, tööpuudus on üle 27%, seejuures noorte töötus ületab 50%. Pensione on kärbitud üle 40%, avaliku sektori tarbimine on vähenenud üle 21% ja erasektori tarbimine üle 33%.
Võtta laenu, et laenu tagasi maksta, ei ole enam mõtet. Tuleb teisiti käituda. Kreeka on juba praeguseks hulga reforme läbi viinud ja teha on loomulikult veel palju, kuid otsuseid tuleb teha, saades nende mõjust rohkem aru, kui Exceli tabel näitab.
IMF aga ei ole kriiside lahendamisel edukas olnud. Ajalugu näitab, et nende eesmärk on ikka riikide ressursid ja majandus oma(suurriikide kapitali) kontrollile allutada, mitte jalule aidata. Näiteid 1980-90ndateni on piisavalt.
Filosoof Alan Watts on öelnud: “Me õpime ajaloost seda, et mitte keegi ei õpi ajaloost”. Teeks seekord Kreeka kriisi puhul erandi. Kreeka valitsuselt võiksime õppida, et oma riigi ja rahva huvide eest tuleb ka Euroopas seista. Keegi teine ju seda ei tee.
Ei ole ka kohane heita Kreeka valitsusele ette demokraatlikku käitumist ehk rahva arvamuse küsimist ning eriti pole kohane presidendina selle üle sotsiaalmeedias nalja visata. Öökapiraamatuks aga soovitan võtta Põhiseaduse. Demokraatia saab toimida ainult haritud ja teadlikult oma õiguste eest seisvate inimestega ühiskonnas.
Taavi Kurisoo
IRLi liige
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Aitäh autorile väga aruka artikli eest.Sooviksin ka edaspidi meile ,kes me SDE ja meie presidendi arvates oleme nii harimatud ja pimedusega löödud,Teilt selgitusi majandusest ja OMA arvamusi poliitikast.Suur tänu veelkord !
Artikkel väga õige ja tahaks ka meie VALITSUSELE meelde tuletada PÕHISEADUST,mille on nad ise vastu võtnud ja mida tuleks neil ka täita.Samuti on nad andnud oma ametisse astudes AVALIKULT RIIGIKOGU EES VANDE,MIDA TULEB NEIL KA RAHVA EES TÄITA !Kuis saab olla võimalik et kõikke seda saab nii kergekäeliselt eirata ja mitte täita?Meie-rahvas peaksime ju olema see kontroll,kes jälgib ja nõuab nende antud vannete ja PÕHISEADUSE täitmist.Miks me eestlased oleme sellised nagu (LUIK,AUG JA VÄHK),miks me ei seisa oma õiguste eest???Elab ju Kreeka inimene siiski veel meist palju paremini ja ka nemad pole juba rahul oma elukvaliteediga …..aga mis siis meie elust veel rääkida.Elu ju näitab ,et need kes Eestis ausalt elavad, kannatavadki vaesuses,siit ka näide,mis Eestis toimub!Nõudkem ka Eesti valitsuselt oma seadustest ja antud vandest kinnipidamist.Mitte nii,et neile on kõik lubatud!
Juba teine suurepärane arvamusartikkel Taavi Kurisoolt. Jõudu autorile!
Kena kirjutis.
Põhiseaduse öökapiraamatuks võtmisel on aga üks suur konks sees.
Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Põhiseadus ongi põhi-seadus — seadust on muudetud vaid ühe käe sõrmedel loetletud arv kordi ja need muutused on imeväikesed. Lisandunud on preambulasse eesti keele kaitse jne ning näiteks käesoleva aasta augusti keskelt saavad kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääleõiguse ka 16aastased.
§ 1: ”Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.” Eesti on astunud ELi, Eesti on NATO liige, Eesti on loobunud oma rahast — kas seoses nende suurte muudatustega on muudetud Eesti Vabariigi põhiseadust?
Ei, muudeti lihtsalt põhiseaduse tõlgendust. Öökapiraamatuks ja ka igapäevaseks kasutamiseks on palju sisukam võtta Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, sest lisaks asja teadmisele tuleb ka asjast aru saada.
2012 aasta kommenteeritud väljaanne annab juba Piibli möötu öökapiraamatu välja – üle tuhande lehekülje.
http://www.pohiseadus.ee/public/EVPS_kommeteeritud_valjaanne_2012.pdf
Kommenteeritud väljaande toimetamist juhtis praegune õiguskantsler Ülle Madise. Kohustuslik peaks põhiseaduse kommenteeritud väljaande vähemalt XIV osa (kohalik omavalitsus) olema kõigile selle seltskonna liikmetele, kes hetkel arutavad kohalike omavalitsuste likvideerimist Saare Maakonnas. Sellist jama ei lase õigukantsler kohe kindlasti läbi, sest see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse mõttega ning sellest on distantseerunud nii ühinemisläbirääkimiste ”stardipauguaegne” siseminister, kes keeldus ”avapaugutamisel” tola mängimast, kui ka praegune haldusreformi vedav riigihalduse minister (”Praeguses plaanis ei hakka ütlema, et te ei tohi teha Saaremaale ühte valda.” Mina usun ka, et pole hetkel vaja kätt ette panna, saarlastel tuleb ise mõistus koju.)
Kas aga Kreeka värgil ja Saaremaa omavalitsuste likvideerimisel on mingi seos? Euroopa Liidus rahvusriikide hävitamine ühise Euroopa föderatsiooni tekitamiseks vs Saare Maakonnas valdade likvideerimine ühtse Saaremaa omavalitsuse moodustamise eesmärgil — mastaabid erinevad, sisu täpselt sama!
(või lihtsas keeles ilkudes aasta tagant: ”Jutuotsa tegi lahti Olev Ait, kes, maldamata ära oodata Lümanda vallavanema Jaanika Tiitsoni sõnavõttu, luges oma vastulaused kohe kiiresti ette ja lahkus. Kõlama jäi tema mõte, et niikuinii parseldatakse ühinemise korral kõik raha Kreekasse.” :) )
Kena kirjutis Kreekast küll aga palka saab autor ju hoopis teise asja eest! (SOLli 19. märts 2015 juhatuse protokollist: ”Saare maavalitsuse ühinemiskoordinaator Taavi Kurisoo tutvustas vastloodud ametikohta ja lähiaja tegevusi. Kodulehe loomine, infovahetus juhtgrupile, initsiatiivgrupile jne on töökoha suuremad ülesanded. Osa tööst on ka avalikkusega suhtlemine. Loodetavasti saan lähiajal tööplaani paika. Ettepanek on kaasata läbirääkimistest mitteosalejad. Kuigi allun maavanemale, töötan siiski läbirääkijate heaks.”)
Avalikkusega suhtlemine on kena küll aga teema pole päris see, mida eeldaks.
Siin ei oska kosta mitte midagi, Selleks et nii lolli juttu ajada, peab ilmselt sõjaväelane olema. Kes sa Taavi oled, et sa Kreeka teemal võtad rääkida. Kas sul on mingi etEtkujutus, kuidas seal elatakse,milline on nende imperatiiv?
Lihtsalt, ei ole mõtet kirjutada lugu, selleks et endale või kellelegi tärni kirja saada. Kui sa midagi sellist teed, Taavi, küsi eelkõige endalt, kui see on see südameasi, kas Kreeka rahvas või Eesti saab sellest midagi.
Tuli veel meelde lisada, et sa ei räägi mitte faktidest, vaid neist infokildudest, mis on jõudnud sinuni.
Mis sel Aldol nüüd äkitselt Kreeka vastu on? Ise sääl mitmed setmed korrad käind ja kõik faktid ära näind. Aga tohib siis targa inimesega vaielda. Ju me kõik oleme kollektiivselt pimedusega löödud, näe doktor Valge ka kiidab lolli juttu.
Keda algallikas ehk eksminister Varoufakise kõne huvitab lugegu Nihilisti. :)
Vabanda Taavi. Ma nägin esimese hooga lugu läbi telefoni, kust kumas läsi ainult pealkiri ja paar lõiku.
Aldo võiks siis enda ettekujutuse anda Kreeka “imperatiivist”. Me siin ei saa selgeks, kes süüdi on, kas Kreeka või Saksamaa. Kas Kreeklased ei saanud aru, et nad ennast lõhki laenavad. Või sakslased ei saanud aru, et nad nad annavad laenu Kreeka põhjalaskmiseks.
Või kas on “keskmine” eestlane nii ära rikutud, et arvab ikka veel, et võlg on võõra oma.
Edu Taavile eestluse hoidmisel. Tahaks loota, et kodupartei sulle päitseid pähe ei suuda panna.
Vist oled üldse teine parteilane, kellel on julgust oma arvamus välja öelda.
kas Maksimov tahab olla ajakirjanik – peale sellist arusaamatut bläkki???
…on veel Eestis mehi – hakka või uskuma
Kreekast oma 10 miljoni elanikuga olevat viimasel ajal 200 tuhat nooremat minema astunud. Miks nad seda teevad? Kas Saksamaa kutsub, et omad ei peaks n.ö. tööjõudu kasvatama, harima? Kas sm.Kurisoo püüab ka vabamüürlasi, sioniste, Bilderbergi klubi kaasa haarata selle ülemaailmse segaduse, katku ja sõja kirjeldamisel. Kuidagi teisiti on seda jama võimatu nimetada.
O.A.
PK
kena kirjutis, aga miks me ei näe seda poissi natuke radikaalsemates erakondades?
irl on surnud, mis me sellest laibast ikka enam mõnitame…
Armas aldo,
on tore, et vabandasite, kuid sellele eelnenu oli ilmekas paljastus teie tühisusele.
Kui olete asjatundja kreeka asjades, olge siis nii suuremeelne ning kirjutage meile, Maarjamaa matsidele Kreeka tõest ning imperatiividest.
Loomulikult ajavad peavoolumeediumid jama ja Taavi jutt on suurepärane valgustus selles sogases vees.
märkasite, et Taavi ei nimetanud ei ühinemisevolinikuks, ei eestluse hoidjaks jms, vaid IRL liige. See artikkel, nagu ka eelmised, on lihtsalt IRL kohaliku surmaagoonias rakukese PR-programmi osa, kuna keda teist enam kirjutama ei meelita, nii Taavi tanki lükatakse. Kirjutis on populistlik, sügavuti minemisest kirjutada ei saa, ilmselt peaks ta veel pisut maailmas rändama, mitte maavalitsuses eesti rahva palgal peesitama, siis oleks sõnal ka rohkem kaalu. Aga ega tema mõttekäik väga vale ole, ise ka istun ja mõtlen, palju eestlasele kannatust antud on? Ikka ägame oma valitsuse otsuste all ja kiidame kui hea riik meil on. Ehh, eestlase meel on pikk ja kannatlik, aga küll need mõisa varsti taas põlevad ja saksad surevad ja ehk saame oma maa ka lihtsalt endale tagasi…
Ootaks kirjutist parema meelega Saaremaa keerulistest ees ootavatest aegadest, mida teeb meie meditsiin, kas peale ilusa majakarbi, on seal sees ka meditsiini ning uut aparatuuri, mida oodata hariduselt, kultuurilt, turismilt, praamiliiklusest ja muidugi ettevõtlusest. Ühesõnaga, kas toimub arenguid, või hakkab hääbumine pihta!
See, mida kreeka teeb on kreeklaste enda asi, see kuidas siin edasi on paljuski meie teha, kui suutlikud me olema saame.
,,nõus eelkirjutajaga,millal hakkab paranema Saaremaal meditsiin,et ei tuleks iga tähtsama aparatuuri pärast Tallinna sõitma ja millal oleks aeg aru saada SILLA VAJALIKKUSEST.Ei õigusta end praamid,seda ju korduvalt näha ,mis toimub.Kes annab sellele vastused?Kas tõesti saabub aeg,kus Saaremaa läheb punasesse raamatusse,…..looduskaitse alla?Inimesed ju kaovad siit aina,aina.Ja selles on süüdi ametislolev valitsus,eesotsas T.Rõivasega.