Pöide kirik, pastoraat ja kõrvalhoone – kõik ebaseaduslikud! (4)

Jüriöö ülestõusu ajal hävitatud Pöide ordulinnuse varemetele ehitatud Pöide kirik, mille üksikud müüriosad pärinevad aastast 1230, osutus paar aastat tagasi ebaseaduslikuks ehitiseks.

“Kiriku ebaseaduslikkusest saime teadlikuks kaks või kolm aastat tagasi. Siis pöördusime vallavanem Andres Hanso poole ja tema lahendas asja ära. Nüüd, kui Maaleht kirjutas ehitusregistri muudatustest, vaatasime oma kinnistu andmeid ja avastasime, et ka pastoraat ja niinimetatud “tõllakuur” pole registrisse kantud,” selgitas Pöide koguduse diakon Andi Angel.

Õpetaja ei osanud öelda, millal nimetatud hooned rajati, sest ehitajate “omavoli” varjab sajandite pikkuse ajaloo hämar uduloor. Ürikutest õnnestus kogudusel tõestada pastoraadi “ebaseaduslik” ümberehitamine 1830ndatel aastatel.

“Kuid tänu Pöide vallavalitsuse tublidele ja abivalmitele töötajatele on see viga nüüdseks parandatud,” kinnitas õpetaja, kelle sõnul on kõik kirikla majad nüüdseks seaduslikud ja ehitusregistrisse kantud.

Tänusõnu jagus tal vallas töötavatele Toomas Ollile ja Eda Keskülale, kes aitasid vajalikke pabereid täita. Samuti tänas ta Maire Kääridit, kes otsis vallavalitsuse arhiivist välja kunagises hooneregistritalituses seisnud pastoraadi joonised. Veel tänas ta Jüri Lindet ja tema juhitud OÜ Gromaticust suurepärase töö eest tõllakuuri ülesjoonistamisel.

Angel rõhutas, et lisaks ehitistele tegeletakse Pöide kiriklas ka sisulise tööga. “Tulemas on Maarja festival koos Tornimäe kirikuga, mille raames toimub ajalookonverents ja laadapäev. Täpsema info meie tegemiste kohta leiate facebookist,” lisas ta.

Pöide vallavanem Andres Hanso kinnitas, et nüüd on kirikuga kõik korras. “Seitsesada või kaheksasada aastat ta registris polnud. Nüüd aga on. Toomas Oll (valla ehitus- ja majandusspetsialist) nägi sellega tõsist vaeva. Teha tuli kõik toimingud – mõõdistamine, koordinaadid– nii nagu seadus ette näeb,” rääkis vallavanem. Tornimäel asuv õigeusukirik oli tema sõnul juba varem ehitusregistris. Valla territooriumile jääva Kahutsi maalinna registrisse kandmise vajalikkuse osas ta päris kindel ei olnud.

Print Friendly, PDF & Email