Uppuda võivad kõik, hoolimata vanusest

PEA MEELES! Eelmisel aastal uppus meie maakonnas kolm inimest, kellest üks oli alkoholijoobes. Foto: arhiiv

PEA MEELES! Eelmisel aastal uppus meie maakonnas kolm inimest, kellest üks oli alkoholijoobes. Foto: arhiiv

Postimehe andmetel on keskmine Eestis uppunud inimene 47-aastane purjus mees, kes läks saartel merele kala püüdma.

Saare maakond on uppumissurmade poolest vabariigis teisel kohal, sest arvestust peetakse põhimõttel: üks uppunu 10 000 elaniku kohta.

Päästeameti pressiesindaja Katariina Vaabeli andmetel oli eilse seisuga sel aastal Saare maakonnas uppunud üks kalamees, kes oli 68-aastane.

Eelmisel aastal uppus meie maakonnas kolm inimest, kellest üks oli alkoholijoobes. Vanuse järgi uppusid siis 6-aastane poiss, 52-aastane  ujuma läinud mees ning 53-aastane mees. Üleeelmisel aastal oli uppunuid samuti kolm. Neist kaks olid joobes. Vanus vastavalt 52-aastane mees, 62-aastane mees ja teadmata vanuses mees.

Kui arvestada, et Saare maakonnas elab 31 000 inimest, vastab statistika tõele.

Päästeameti pressiesindaja soovitas merele minejatel hoolimata sellest, et päästevesti kandmine pole kohustuslik, ohutuse peale mõeldes selle juba varakult selga panna. “Õnnetuse hetkel pole selleks enam aega ega võimalust. Veekogule minnes tuleb veenduda, et päästevarustus on paadis olemas ning päästevestid nii lastel kui täiskasvanutel seljas,” soovitas Vaabel.

“Samuti tuleb mõista, et lastega veekogu äärde minnes, tuleb neid seal valvata. Kindlasti tuleb lapsega rääkida veega seotud ohtudest ja selgitada, miks ei tohi üksi veekogu äärde minna. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub vanemal. Isegi madalas vees võib ohtlikke olukordi tekkida,” lisas Vaabel.

Kahjuks on tema sõnul sage veeõnnetuste põhjustaja ka alkohol ja ebakaines olekus vette minek. Alkoholijoobes inimese otsused on ebaadekvaatsed ja tema ohuhinnang ei ole paigas. Tal võivad tekkida südamerütmihäired ja kiire jahtumine.

“Alkohol mõjutab olenevalt kogustest juba kuival maal keha motoorikat ja väikeaju ei fikseeri enam tasakaaluelundi signaale adekvaatselt. Vees on see reaktsioon aga veelgi ohtlikum, sest siis võib inimene ootamatult vett hingamisteedesse tõmmata. See omakorda kutsub esile momentaalse surmahirmu ja paanilise rapsimise, sest need on motoorsed refleksid, mida inimene mõtlemisega ei kontrolli,” selgitas pressiesindaja.

Lisaks on vesi enamasti jahedam kui õhk. “Külmas tõmbuvad inimese veresooned spasmi. Alkohol aga muudab veresooned laiaks, mis tähendab südamele järsku suurt koormust. See võib tekitada eluohtliku südamerütmihäire ning viia teadvuse kaotamiseni. Olenemata põhjusest, miks hapniku juurdepääs kopsudesse lõppeb, on tulemuseks ikkagi teadvusekaotus. Vees tähendab see kiiret uppumist,” hoiatas Vaabel alkoholiga seotud ohtude eest.


Alkoholist põhjustatud haigustesse surnute arv on kasvanud

Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse suri möödunud aastal 15 Saare maakonna elanikku, kellest kaheksa olid mehed ja seitse naised.

Seda on kaks korda enam kui 2012. ja 2013. aastal, mil samadel põhjustel suri vastavalt kaheksa ja seitse isikut. 2013. aastal alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnud olid kõik mehed. Levinuim haigus oli selles vallas maksa alkoholtõbi.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi järgi olid 2014. aastal Saare maakonnas peamisteks surma põhjustajateks vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Vereringeelundite haiguste tagajärjel suri 220 ja pahaloomuliste kasvajate tagajärjel 105 inimest. Kokku suri Saare maakonna elanikest 2014. aastal 415 inimest, mida on 43 võrra vähem kui 2013. aastal, mil suri 458 inimest.

Enesetapu tagajärjel suri eelmisel aastal seitse meest ja üks naine. 2013. aastal oli enesetappe kuus ja 2012. aastal kaheksa. Kõik enesetapjad viimasel kolmel aastal olid mehed.

Sõidukiõnnetused nõudsid möödunud aastal kahe Saare maakonna mehe elu. Ründe tagajärjel suri üks mees. Imikusurmasid 2014. aastal Saare maakonna elanike seas ei registreeritud.

Uudistetoimetus

Print Friendly, PDF & Email