Omavalitsusjuhid: vabatahtlik ühinemine on õige tee

Eilses Saarte Hääles ilmunud intervjuus ütles riigihaldusminister Arto Aas, et paraku tuleb omavalitsuste ühinemise käigus korduvalt silmitsi seista reaalse eluga ning teha vahel ka ebameeldivaid otsuseid. Uurisime kolmelt omavalitsusjuhilt, mida nad arvavad Aasa ja valitsuse seisukohtadest.

1. Kas see on õige plaan, et kuni 2017. aastani toimub vabatahtlik ühinemine ja seejärel tuleb juba ühineda riigi eestvedamisel?
2. Kas peate omavalitsuse elanike arvu alampiiri (4500-5000) õigeks?
3. Kas peate õigeks vabatahtliku ühinemise puhul toetuse tõusu kahekordseks?
4. Kuidas suhtute ametist lahkuma pidavatele vallajuhtidele aastapalga suuruse hüvitise maksmisesse?

Madis Kallas
Saaremaa ühinemise algatanud Kuressaare linna linnapea: 
1. Mina arvan, et on õige. See annab välja selge sõnumi, et midagi on vaja muuta. Samuti annab see võimaluse ka neile, kes soovivad ühineda vabatahtlikult ning just neile sobilikus vormingus.

2. Mingi hinnanguline piir peaks tõesti olema, aga see ei saa olla määravaks.
Eesti erinevad piirkonnad on niivõrd erinevad ja mõnel puhul tuleb vaadata asjade loogilist toimimist.
Saaremaa on üks selline näide, kus sellise piiri tõmbamine kuidagi ei tööta ja tekitaks pigem segadust.

3. Mina pean õigeks.

4. Seda mina õigeks ei pea.
Seda protsessi ei tehta vallavanemate jaoks või pärast ning neid kuidagi eriliselt kohelda ma ei näe vajadust.
Omavalitsusjuhtide töö ei ole kunagi olnud tähtajatu ning töö kaotamine ei tule ka üllatusena vallajuhile.
Loomulikult normaalsed hüvitised on elementaarsed, aga ühe aasta palk tundub tänasel päeval ebaproportsionaalselt palju.

Andres Tinno
Kolme valla ühinemisest tekkinud Lääne-Saare valla vallavanem
1. Leian, et vabatahtlik ühinemine on kõige õigem, sest siis toimuvad ka reaalsed läbirääkimised ja arengute kaardistamised. Samas on aeg näidanud, et see suures osas ei toimi ja teatud sunnimehhanism on vajalik. Seega arvan, et see on õige tee.

2. Arvan, et see on veel liiga väike. Kui numbritest rääkida, siis praeguse ühinemiskogemuse pealt võin öelda, et alates 10 000 algab see optimaalne suurus, kus on võimalik komplekteerida omavalitsusel korraliku teenuse osutamiseks vajalik kaader. Kaarma, Kärla ja Lümanda vallad eraldi olid alamehitatud.

3. Pean õigeks, sest vabatahtlikku initsiatiivi tuleb toetada.

4. Oluline on, et vallajuhtide kõrvade vahel olev teadmiste pagas ei läheks ühinemisel kaduma.
Viimases juhtkomisjonis käis Taavi Kurisoo välja idee, et tänased vallavanemad saaks ülemineku perioodil (kuni 2 aastat) tasustatud moodustatava nõukoja kaudu, mis tagab ajaloolise mälu ja teadmiste üleandmise.
Iseenesest on see parem idee, kui lihtsalt vallavanematele kompensatsiooni maksmine.
Vallavanema amet on olemuslikult tähtajaline amet maksimaalse pikkusega 4 aastat ja keegi ei garanteeri sellest kauemaks sissetulekut ega kompensatsiooni.
Meie väikeste valdade juures on vallavanemad lihtsalt muutunud nn. eluaegseteks, sest pink on väikeste valdade puhul lühike.

Vello Runthal
Orissaare vallavanem

1.Tulevikku ja olevikku vaadates on ilmselgelt arusaadav, et valdasid on arvult liiga palju.
Täna on ju nii, et teenuste kvaliteet omavalitsuste lõikes on ikka väga erinev. Kindel on see, et väikevallad pikas perspektiivis ei ole jätkusuutlikud.
Vaadates tulevikku on vabatahtliku ühinemise otsus õige, samas mingil moel peab keskvõim siiski sekkuma kohaliku võimu tegemistesse, kui kohalik võim ikka ise ei saa aru või ei taha märgata, et midagi on viltu.

2. Seda elanike numbrilist alampiiri seadmist ei pea ma üldse õigeks.
Mulle meeldib palju rohkem see mõte, et omavalitsuseks olemise alampiir pannakse paika mingite teenuste osutamise võimekuse põhjal.
Näiteks omavalitsuse mõõdu annab välja see omavalitsus, kes suudab pidada üleval keskkooli. See on vaid üks näide.

3. See, kas toetus on kahekordne või sajakordne, ei saa olla ühinemise eesmärgiks. Kui me ainult selle ühekordse toetuse pärast ühineme, siis oleme kahjuks valel teel.

4. Mis eriline tõug see vallavanem võrreldes teistega on? Miks peab tema saama ühinemisel lausa aastapalga?
Kas tõesti aastapalgaga saab ära osta need vallavanemad, kes ei poolda ühinemist?
Kui lihtsalt oma egost lähtutakse, siis on arusaadav, et valdade ühinemisega saetakse oksa, millel ise istutakse.
Naljaga pooleks: lihtsam on saagida oksa, kui tead, et tekkinud saepurust ikka aastapalk koguneb taskupõhja.

Print Friendly, PDF & Email