Hooldekodu tükeldatakse (4)

KODUÕUES: Ministeeriumi hinnangul tuleb ümber korraldada ka Sõmera Kodu, Jelena Grigorjeva ja Hillar Koore elukoht. Foto: Irina Mägi

KODUÕUES: Ministeeriumi hinnangul tuleb ümber korraldada ka Sõmera Kodu, Jelena Grigorjeva ja Hillar Koore elukoht. Foto: Irina Mägi

Sõmera hooldekodu omaniku, AS Hoolekandeteenused hinnangul vajab Saaremaal ööpäevaringset erihooldeteenust 40-60, mitte 350 inimest.

Aastateks 2014-2020 koostatud üleriigilise erihoolekande arengukava eesmärk on kaasata erivajadustega inimesi senisest rohkem tavaellu ning korraldada ümber senised suured, asustamata piirkondades ja kehvas olukorras hoolekandeasutused. Ministeeriumi visiooni järgi reorganiseeritaks viimased väiksemateks kuni 30-kohalisteks üksusteks, mis asuksid vähemalt kolmesaja alalise elanikuga asulates või suuremates asustusüksustes.

“Ühtlasi peab teenuse saajatele olema tagatud avalike teenuste kättesaadavus – toidu- ja esmatarbekaupade hankimise võimalus, ühistranspordiühendus, arstiabi ning töiste ja vaba aja tegevuste võimalus,” on öeldud sotsiaalministeeriumi saadetud kirjas maavalitsustele.

Ministeeriumi andmeil on täidetud ööpäevaringseid erihoolekandeteenuse kohti Lääne-Eesti piirkonnas – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas – praegu kokku 757. Eeldusliku piirkondliku jaotusplaani järgi peaks loodavaid ööpäevaringseid teenuskohti olema aga 105.

Reorganiseerimist vajavate erihoolekandeasutuste nimistus on ära toodud ka AS-ile Hoolekandeteenused kuuluv Sõmera Kodu.

“Oleme seisukohal, et kvaliteetse erihoolekandeteenuse huvides on vajalik suured erihooldekodud, nagu seda on ka Sõmera kodu, reorganiseerida väiksemateks üksusteks,” ütles Hoolekandeteenuste direktor Liina Lanno. Ta lisas, et piisava rahastamisvõimaluse korral arutab AS Hoolekandeteenused kindlasti klientide arvu vähendamist Sõmera kodus. “Püüame leida teenuse osutamiseks suuremates kogukondades sobivamad ja avalike teenuste paremat kättesaamist võimaldavad asupaigad,” lausus Linno.

Liina Lanno sõnul saabub täpsem selgus hooldekodude ümberkorraldamiste küsimuses siis, kui on teada, mitu uuendatud teenusekohta ettevõttel õnnestub rajada. “See teadmine tekib loodetavasti käesoleva aasta lõpus,” tähendas ta.

Kuna kõikide nõuetele mittevastavate hoolekandeasutuste reorganiseerimiseks raha ei jätku, tuleb ettevõtetel konkureerida taotluste esitamisel Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF).

ERFi vahenditest on erihoolekande taristu investeeringuteks aastatel 2014-2023 kavandatud 56 miljonit eurot.

Kohalikud omavalitsused saavad investeeringute protsessis osaleda, tehes koostööd reorganiseerimisele minevate suurte asutustega või teenuste osutajatega, kes on valmis looma uusi kogukonnapõhiseid teenuskohti.

“Ootus, et meie psüühilise erivajadusega kliendid saaksid parematesse tingimustesse ja rohkem kogukonnas elada, on absoluutselt õigustatud,” leidis Sõmera Kodu juht Helle Kahm, kelle sõnul on Saaremaal asuv erihooldekodu praegu kogu Baltikumi suurim.

Kahmi sõnul tulenevad ministeeriumi välja käidud numbrid sellest, kui palju on meditsiiniliselt registreeritud psüühilise erivajadusega inimesi piirkonnas.

Tema sõnul on arengukava näol tegemist siiski alles visiooniga ning ümberkorralduste tegemine võtab aega veel aastaid. Kahmi hinnangul võib aastaid kuluda ka ühiskonna suhtumise muutumiseks psüühilise erivajadusega inimestesse. “Mõistetakse küll väiksemate erihooldekodude rajamise vajadust, ent enda lähedusse neid ei soovita,” tõdes Kahm.

Kahm leidis, et Sõmera äsjaremonditud ja mitmes majas tegutsev hooldekodu pole siiski esimeste seas, kus ümberkorraldused tehakse. Kahmi arvates ei maksa arvata, et praegu Sõmera hooldekodus elavatest klientidest jääb edaspidi hooldusele vaid 40-60 inimest ja ülejäänud peavad ise vaatama, kuidas nad hakkama saavad.

“Kindlasti ei tähenda see, et laseme need kolmsada inimest linnaväljakul lahti ja ütleme, et kus kott, seal kodu,” kinnitas Kahm. “Kliendid on ju hoolekandeasutuses ikkagi põhjusega. Need inimesed, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, saavad seda ka edaspidi kindlasti veel aastaid Sõmeral ja võib-olla ühel päeval kuskil mujal veel paremates tingimustes”.

Kahmi sõnul leidub Sõmera Kodu klientide seas arvestatav hulk neid inimesi, kes saaksid hakkama väiksema toetusega kui ööpäevaringne hooldus. “See on ju riigi jaoks kallis teenus, kuna riik maksab pearaha, et inimesed teenust saaksid,” tähendas Kahm. “Väiksema hooldusvajadusega inimesi tuleks abistada näiteks raha planeerimisel, vaadata üle, kui palju on neil tarvis toitu ja rõivaid, aga nad ei vaja pidevat ööpäevaringset järelevalvet.”

Tema andmeil elab Sõmera Kodus palju ka selliseid kliente, kelle psüühilised erivajadused on taandunud suure hooldusvajaduse taha. “Need on vanaks jäänud, vähese liikuvusega ja lamavad inimesed, kes ei vaja oma eluga toime tulemiseks tegevusjuhendaja toetust, vaid hooldamist,” selgitas Kahm. “Seega tuleb see, kes kuhu sobib, riigil hoolega läbi mõelda.”

Kahmi sõnul on arengukavas teisigi lahendust vajavaid kitsaskohti. Näiteks kuulub hooldekodu klientide hulka sadakond vene keelt kõnelevat inimest, kes on pärit väljastpoolt Saaremaad ning isegi väljastpoolt Eestit, endisest Nõukogude Liidust.


KOMMENTAAR

Psühhiaater-konsultandi Anti Liiva sõnul on ministeeriumi arenguvisiooni edukus küsimärgi all.

“See on lainetav plaan. Algselt hakati pidama suuri kodusid, et häid hooldajaid ja abistajaid sinna koondada,” rääkis Liiv, kelle hinnangul võib erihooldekodude väikesteks osadeks tegemine kaasa tuua probleeme.

Ühe probleemina toob Liiv välja kontrolli vähenemise. “Kui vaimuhaiged Saaremaa peale laiali lasta, siis kes hakkab neid vajadusel taga ajama?” tõstatas ta küsimuse. Samuti tõi Liiv välja inimeste hirmu psüühiliste erivajadustega inimeste ees. “Kogukonnale peab hakkama seletama, et need inimesed ei ole ohtlikud ega lähe neile kallale,” selgitas Liiv.

Liiva hinnangul oleks haigete inimeste jaoks parim lahendus nende tervise eest hoolitsemine ja hariduse võimaldamine, kuna nad ei suuda uute oludega kiiresti kohaneda. “Minu arvates peaks rohkem tähelepanu pöörama kodututele, endistele vangidele ja joodikutele. Nende kohanemisvõime ei ole viletsam kui näiteks Sõmera Kodu elanikel,” rääkis Liiv.

Johanna Kuusk

Print Friendly, PDF & Email