Ajakaja: Pruuniks 2. augustiks? (2)

Ilmataat nöögib ja rahvas viskab nalja, et on halb suusailm. Tundub, et vahepeal paariks päevaks Eestisse põiganud soojalaine on meilt jalga lasknud sama äkki kui tuli.

Ometigi on suvi, vaja suvitada, puhkused pidada ja pikaks talveks energiat koguda.

Inimene ei ole masin, mis sest, et kiputakse arvama, nagu kestaks ta igavesti. Masinale lased vahepeal hooldust teha, vahetad vidinaid ja määrdeid, et ikka töötaks, tuksuks ja jaksaks. Inimestena me oma ihust – ja hingest – liiga sageli sedasi ei mõtle. Kahjuks. Ei mõtle preventiivselt ega ka mitte hoolivalt neil hetkedel, kui haigus kimbutab. Ometi oleks mõistlik endast natukenegi hoolida.

Viimane uuring, kus küsiti inimeste rahulolu kohta tervishoiuteenusega, tõi välja, et tervishoiuteenuse kvaliteediga ollakse isegi päris rahul. Probleemina tõsteti esile aga teenuse kättesaadavust. Ega siin ju mingit keerulist valemit lahenduseks ole. Oleks piisavalt palju raha, saaks ju asju paremini korraldada. Kuna raha eelarvesse tuleb aga just nii palju kui maksudest laekub, siis nii ongi. Kindlasti oleks üks lahendus ausalt makse maksta, aga ravikindlustuse kontole laekuv protsent on ikka seesama.

Teine võimalus on muuta tervishoiusüsteemi tõhusamaks ja ratsionaalsemaks, sisemisi reserve paremini kasutades ja muul viisil terve talupojamõistuse järgi targasti talitades.

Kolmas variant on inimese enda kätes – hoolida rohkem oma ja lähedaste tervisest, nii vaimsest kui ka füüsilisest. Elada, käituda, toimida tervislikumalt. Ning panustada meditsiiniteenuse tarbimisel pigem ennetusse – käia kenasti arsti juures kontrollis ja suhelda perearstiga mitte ainult siis, kui tervishädad käes. Maailma tervishoiu-uuringute ja ekspertide sõnum on selge – riiklikult on ennetavad meetmed igal juhul odavamad kanda kui mis iganes ravi ja tagajärgedega tegelemine.

Ja eks korralik puhkamine, tervislik toit ja tervislikud eluviisid ole osa sellest ennetusest. See osa, mis on inimese enda kätes, ja see osa, millega inimene ise saab meie tervishoiusüsteemi panustada. Pole paremat aega kui suvi, et nende asjade üle mõelda ja isiklik tervise hoidmise plaan koostada. Nii, nagu me uue aasta alguses anname endale ilusaid lubadusi, võiks ka suvel lubada endale tervema elustiili planeerimist uueks sügis-talviseks-kevadiseks perioodiks.

Arglikult pilve tagant piiluv päike annab lootust, et ta siiski tuleb. Muud looduse karastavad võimalused peale selle, alates ravimtaimede korjamisest, kodumaise puu- ja köögivilja eelistamisest, merevees suplemisest mõtlemise ja mõtete korrastamiseni. Pluss mõõdukad ihulised harjutused. See on vähim, mis me enda ja oma tervise, aga laiemalt ka Eesti tervishoiusüsteemi heaks teha saame. Toetuseks ja osalemiseks.

Ja miks mitte plaanida väikest päikeseannust 2. augustiks – ehk on laulusalmis pakutud 2. juuni meie kliimavööndis tõesti liiga optimistlik tärmin suvise jume omandamiseks.

Print Friendly, PDF & Email