Magus-innustav äädikalugu

KELLELE ÄÄDIKAT? Maria Kaljuste käis omavalmistatud äädikaid tutvustamas ka Kuressaare turul. Foto: Irina Mägi

KELLELE ÄÄDIKAT? Maria Kaljuste käis omavalmistatud äädikaid tutvustamas ka Kuressaare turul. Foto: Irina Mägi

Äädikas on huvitav ja mitmekülgne toiduaine, mis meenub meile tavaliselt vaid koos süldisöömise või kõrvitsasalati tegemisega. Ometi on inimesed äädikat tarvitanud juba aastatuhandeid. Märke äädikast on leitud nii iidsest Egiptusest kui ka Hiinast.

Tänapäev pakub uusi võimalusi nii äädika kasutamisel kui ka erinevate äädikate valmistamisel. Maria Kaljuste on üks neid äädika-asjatundjaid ja propageerijaid, kes on otsustanud äädikatootmise Saaremaal tõsiselt ette võtta.

Julge pealehakkamine on olnud enam kui pool võitu ja nõnda ongi tulemused juba mõnda aega saadaval nii Saarte Sahvris, tarbijate ühistu Saaremaa poodides, aga ka Konju talupoes Tallinna Kaubamajas, Stockmannis ja mujal Eestis.

Küsimusele, kuidas ta äädikatootmise juurde jõudis, vastab Kaljuste, et paljud asjaolud sattusid lihtsalt kokku. Ta märgib, et tema elus oli sobiv hetk millegi uuega alustamiseks.

“Paljud tuttavad olid lausa hädas, sest ei tahtnud kasutada välismaist ja pahatihti kahtlase väärtusega äädikat. Peale selle on inimesed hakanud järjest enam otsima tervislikku alternatiivi hapukoorele ja tööstuslikule majoneesile ning suhkru ja värvainetega rikastatud lögadele.” Nii karmi hinnangu annab kohalik äädikameister müügilolevatele salatikastmetele ja glasuuridele. Seega oli olemas teadmine, võimalus ja turg.

Äädikat valmistatakse kääritamise teel, esmalt saadakse suhkru käärimise tulemusena etanool, mille äädikhappebakterid seejärel äädikhappeks oksüdeerivad. Etanooli võib valmistada veinist, siidrist, õllest või kääritatud puuviljamahlast, aga ka sünteetiliselt maagaasist või naftatoodetest. Nii palju teooriast.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email