Omavalitsuste ühinemise strateegilised eesmärgid (5)

“Ühiskond ja riik on nagu inimene: oma mõttestampidesse kinnijäämine paneb arengu seisma,” on öelnud president Toomas Hendrik Ilves. “Kui teine inimene või teine riik suudab stampidest väljuda, siis liigub ta sinust mööda.”

Saare maakond toimib nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt ühtse tervikuna. Killustatuks võib pidada vaid omavalitsuskorraldust. Liiklus- ja sidevahendite arenguga on inimeste igapäevane liikumine ja suhtlemine juba ammu väljunud praeguste omavalitsuste piiridest ning seetõttu ei pea ka enam tingimata asuma 20 km raadiuses.

Vaba ühiskonna areng on kaasa toonud olukorra, kus omavalitsused konkureerivad elanike pärast ja seda mitte vaid maakonnas omavahel, vaid konkureeritakse ka Tallinnaga ja välisriikidega.

Võitjad on need, kes suudavad luua tingimused, kus elanikud tahaksid elada ja ettevõtjad töökohti luua. Meie maakonna rahvastiku pidev vähenemine ei anna meile põhjust ennast võitjate hulka arvata. See ongi meid toonud küsimuse ette: kas ühinedes üheks omavalitsuseks suudaksime me konkureerida senisest paremini?

Saaremaa omavalitsusjuhtidest moodustatud läbirääkimiste juhtkomisjon on arutelude tulemusel välja toonud eesmärgid, mida omavalitsuste ühinemise korral oleks võimalik saavutada. Kuna tegemist on strateegiliste eesmärkidega, siis ei ole need ehk saavutatavad ühe aastaga, kuid need on eesmärgid, mille poole tuleks ühinemise korral ühiselt püüelda.

Strateegilised eesmärgid on jagatud valdkondade kaupa kolme gruppi.

Esimeses neist – parem haldus – tuuakse välja, et Saaremaad peaks arendama ja juhtima kui tervikut, kõiki elanikele vajalikke avalikke teenuseid tuleks pakkuda ühtlaselt üle kogu maakonna ning ametnikkonna arendamise ja motiveerimise huvides tuleks võimaldada neil spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale, kui see paljudel seni on võimalik olnud.

Parem haldus

1. Strateegilise juhtimistasandi loomine võimaldab keskenduda Saaremaa kui terviku arendamisele. Igapäevateenuste korraldamine ja osutamine jääb kodanikele võimalikult lähedale.

2. Pakutakse mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, mis on kättesaadavad ka väikeste kogukondade, äärealade elanikele ja väikestele sihtrühmadele.

3. Arendatakse ametnikkonda, kes on spetsialiseeritud, asjatundlik ja motiveeritud ning asub kodanikele võimalikult lähedal.

Suurem võimekus

Selles teises grupis keskendutakse majandusliku võimekuse parandamisele.

4. Ühendomavalitsus on arvestatav koostööpartner Eestis ja Läänemere regioonis.

5. Suureneb investeerimisvõimekus ja paraneb Euroopa Liidu struktuurifondide rahastuse kasutamine.

6. Kujuneb piirkondlikult tasakaalustatud ettevõtluskeskkond ja ruumiline planeerimine, mis arvestab omavalitsuse eeliseid.

7. Ühendomavalitsus on tugeva haldusüksusena valmis riigilt halduslepinguga üle võtma olulisi piirkondlikke teenuseid, mida tugev omavalitsus suudab paremini ja komplekssemalt (ametkondlike barjäärideta) arendada.

8. Suureneb võimalus sotsiaalvaldkonna, hariduse, tervishoiu ja ühenduste süsteemsemaks arendamiseks ja korraldamiseks.

9. Kogukondade tasandil asuvate hallatavate asutuste koostöö ja ühine majandamine võimaldab neid (eriti väiksemates kogukondades) tugevdada, arendada ja säilitada.

Tugev kodanikuühiskond

Kolmandas eesmärkide grupis tuuakse välja, et kodanikeühendustele tuleks anda võimalus (koos rahaga) soovi korral ise kohalikke teenuseid pakkuda, kodanike ühenduste esindajad kaasatakse omavalitsuse juhtimisse ning rõhutatakse saarlase identiteedi tugevdamise vajadust.

10. Ühendomavalitsus toetab kodanike ühenduste võimet valla toel ja ametnike abil ise kohalikke asju korraldada.

11. Toetatakse kodanike ühenduste ja kogukondade võimalust kaasa rääkida omavalitsuse juhtimise eri tasanditel .

12. Alustatakse eesmärgistatud tegevusega saarlaste identiteedi tugevdamiseks, rõhutamiseks ja hoidmiseks, et saarelt lahkunud noored leiaksid hiljem tee Saaremaale tagasi või asuksid aktiivselt toetama Saaremaa asju, elades mujal Eestis või välismaal.

Need on lühidalt kokku võetud eesmärgid, mille suunas tuleks ühinemise korral püüelda, et meil oleks võimalus pakkuda elukeskkonda, kus elanikud tahaksid elada ja töötada. Arutelude käigus on välja pakutud veel mitmeid võimalusi ühiselt elukeskkonda parandada, kuid need jäeti edaspidise arutelu teemaks. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga ja see võib läbirääkimiste edenedes veel muutuda ja täieneda.

Eesmärgid koos seletuskirjaga võib leida ühinemisläbirääkimiste kodulehelt http://saare.maavalitsus.ee/uhinemislabiraakimised.

Taavi Kurisoo
ühinemisnõunik

Print Friendly, PDF & Email