Jaanus Tamkivi: vähilubade volitusi kuritarvitatakse (6)

Foto: Tambet Allik

Endine keskkonnaminister ja riigikogu liige, nüüdseks suurest poliitikast taandunud Jaanus Tamkivi tunnistab, et vähipüügilubade jaotamisel kehtiv volituste süsteem on ebaaus, sest võimaldab kavalamatel ahnitseda püügiõiguse kasvõi kuuks ajaks ja seda soovi korral ka turuhinnaga rahaks teha.

“Kas siis püügiluba edasi müües või püütud vähke turustades,” ütles Saarte Häälele Jaanus Tamkivi, kes üritas oma Kihelkonna vallas asuvatelt maadelt vähkide püüdmiseks luba osta kolmapäeva hommikul Kuressaare keskkonnaameti kontoris elavast järjekorrast.

Varem keskkonnaministrina töötanud Tamkivi lausus, et praegu kehtivat süsteemi on hakatud kuritarvitama, sest 1. juuli hommikul seisis keskkonnaametis lubade sabas ainult umbes paarkümmend inimest, kuid paljud neist olid võtnud volituse.

Keskkonnaameti looduskaitseosakonna vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti sõnul jagati Kuressaare kontoris välja 345 püügiööd, mis jagunesid 27 inimese vahel, kes said kokku 68 luba. “Volituste alusel esitas 12 inimest taotlused kogumahus 145 püügiööd ehk volitustega saadi peaaegu pool kontori püügilubade limiidist (345),” tunnistas Tuusti.

Kirja teel ka ei saa

Ettevõtja Kalle Koov lootis oma maalt vähipüügiks loa osta elektroonilisest keskkonnast Pilet.ee, kuid ei saanud seda teha juba kaks minutit pärast taotlemise algust. Eilses Saarte Hääles ütles ta, et igaks juhuks oli ta eelmisel päeval, 30. juunil saatnud keskkonnaametisse ka kirjaliku taotluse. Seda paraku arvesse ei võetud.

“Teie taotlus (vähipüük, Saaremaa) jäetakse läbi vaatamata seoses selle ennetähtaegse saabumisega Keskkonnaameti Kuressaare kontorisse (saabus kontorisse 30.06.2015),” põhjendas keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Märt Kesküla.

Kalle Koov ütles Saarte Häälele, et talle jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik kirjalik taotlus täpselt tähtajaks ehk 1. juuli hommikul kella 9-ks keskkonnaametisse toimetada, kui see avatakse kell 9. “Ja isegi siis, kui seda saaks kulleriga teha, tuleks vastus, et kiri registreeriti sel ja sel kellaajal. Igal juhul ei ole vähipüügiloa taotlemise korral võimalik keskkonnaameti kodulehel olevat korda püügiloa taotlemiseks kasutada!” kurjustas Koov, kes ütles, et on küll pettunud, kuid ei kavatse protsessima hakata.

“Küll aga tahaks võrdset kohtlemist ja läbipaistvust. Praegu ei saa välistada, et keegi korjab külapealt kümme-kakskümmend volitust ja püüab pärast kuu aega vähki, samas need, kes sooviksid loa või kaks osta, jäävad sellest ahnitsejate pärast üldse ilma,” lausus Koov.

Seadust muudetakse

Jaanus Tuusti sõnul on kirja teel taotluse esitamise võimalus mõeldud eelkõige sellisteks olukordadeks, kus vähipüügilubade limiit ei ole niivõrd suur defitsiit nagu Saaremaal. “Kui taotleja soovib taotluse esitada täpselt kell 9, siis selleks on võimalus elektroonselt või kontoris elavas järjekorras,” soovitas Tuusti.

Jaanus Tuusti lubas, et seaduse muutmisel kaalutakse koos teiste muudatusettepanekutega ka ühele isikule ühes püügipiirkonnas lubatud vähilubade arvu vähendamist, samuti kaalutakse volitustega seotud ettepanekuid.

“Seaduse muutmisel peavad eelnevalt andma soovituse ka teadlased, kes korraldavad iga-aastast vähiseiret,” nentis ta. “Kui vähipopulatsioonid on heas seisus, andmebaasid välja arendatud ning muudatusettepanekud jõutakse kõigi osapoolte poolt heaks kiita, siis keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium ei näe takistusi vähilubade müügi protseduuride lihtsustamiseks.”

SAAREMAA LOAD

Veebiportaali www.pilet.ee kaudu väljastati Saare maakonnas 1155 püügiööd. Püügiöö on püügivahendite ja püügipäevade korrutis (ühel isikul on lubatud püüda vähki kuni kolm päeva maksimaalselt viie vahendiga ehk üks isik saab maksimaalselt 15 püügiööd). Elektroonselt taotles loa 135 inimest, kes said kokku 149 luba. Üks inimene tohib saada kuni kolm luba.

Allikas: keskkonnaamet