Bruno Pao: kodukoha ajalooline identiteet on oluline (7)

karikatuurKuressaare linnakodaniku komisjoni liige Bruno Pao ütleb, et kui kohalike omavalitsuste ühinemisel tekkivas omavalitsuses on linnaelanike arv väiksem kui maaelanike arv, saab linnast valla keskus, linna mõiste aga kaob vaikselt.

“Kuressaare linna ajaloolist osa ära nullida on aga kohutav tegu,” leiab Pao.

Praegust haldusreformi tehakse bürokraatlikus vaimus. Räägitakse, et tuleb luua üks tugev omavalitsus, mis kindlustaks kõik inimestele vajalikud teenused. Eriti puudutab see teenuste kättesaadavus maainimesi. Mida kaugemale läheb inimesest aga valla keskus, seda kaugemale lähevad paraku ka inimesele olulised teenused. Nii saabki maakohast ääremaa. Praegu saab väikese valla inimene valla rahast rohkem kui siis, kui ta elaks suures vallas.

Teine oluline asi, millele mõelda, on see, kas suurem ja uhkem vald on ikka südamelähedasem? Inimene rebitakse oma kodukohast lahti sellega, et tema identiteet hakkab muutuma.

Olen ehmatusega jälginud, kuidas Lümanda ja Kärla ja Kaarma inimestest on saanud äkki Lääne-Saaremaa inimesed. Kui sureb Abruka saarel elav inimene – Abruka asub aga Saaremaa suhtes hoopis lõunas – kas siis temagi oli läänesaarlane?

Kui kaob identiteet, muutub inimene, kel oli oma kodukohast ja kogukonnast lähtuv eneseteadvus ja patriotism, tundmatuks. Ei saa aru, kes ta on, kust on ta pärit, kus on tema juured.

Küsimus on sõnas “mina” ja “meie”. Kui kaugele see “meie” ulatub? “Meie Saaremaa vald” on ebamäärasem mõiste kui näiteks “meie Kärla vald”. Kärla vald on ju inimesele lähem.

Praegu on saarlane veel saarlane, aga mis saab siis, kui kord maakonnad kokku pannakse? Nagu omal ajal oblasteid moodustati. Kas saarlasest saab siis lääne-eestlane? Mis sest, et saarlane on ju hoopis teistsugune kui lääne-eestlane.

Mis mulle kui linlasele iseäranis muret teeb, on see, et kui Saaremaast saab üks vald, saab Kuressaarest vallakeskus. Meie 1563. aastal linnaõiguse saanud linn pole siis enam linn ja Kuressaare üle ei valitse enam linlased. Praegu maksavad linnakodanikud maksud oma linnale ning selle raha eest remonditakse linna tänavaid, tehakse korda linna kõnniteed. Kas see jääb nii ka siis, kui linnast saab vallakeskus? Ei usu.

Kui Kuressaare ei ole enam linn, vaid valla keskus, küla, on oht, et vajalikud teenused kaovad ka siit. Suured pangad ei pea ju oluliseks, et külas oleks pangaautomaat. Ja on ju teada, et külast kipuvad inimesed ära linna.

Kuidas maakondlikud linnad säilitaksid linna õigused? Riigikogu peab vastu võtma vastava seaduse, et maakondlikud linnad, Eesti olulised linnad, säilitavad haldusreformis oma linnastaatuse. Nad võivad osa võtta koostööst vallaga, aga linnal peab olema oma kodanikkond, oma juhtkond. Kui me, saarlased, suudaksime vaid selgelt mõelda ja võidelda, et meie linn alles jääks!

Mina leian, et ajalooline identiteet peab säilima. Nii nagu peab säilima eestlus, peab säilima saarlus. Tähtis on, et kuressaarlane, muhulane, sõrulane ja Kihelkonna inimene säilitaks oma identiteedi, et neid ei pandaks ühte katlasse.

Praegu ekseldakse haldusreformiga labürindis. Sellest viib välja selge mõtlemine.

Print Friendly, PDF & Email