Uued tuuled viivad meie linnavõimu kursilt (17)

Kuressaare linna võimukoalitsiooni viimase aja valitsemisstiil on kaugel sellest, mida lubati enne ja pärast valimisi. Lubatud uued tuuled oleks nagu võimulolijatel pea sassi ajanud ja põhilubadused meelest pühkinud. Või on ehk tegu hoopis sellega, et nõrgas tuules kursihoidmiseks napib oskusi.

Eelmiste kohalike omavalitsuste valimiste järgselt pandi Kuressaare senine võimupartei pingiotsa peale istuma. Sotside “linnavõimu väsimuse, uute tuulte ja avatuse” mantra ja IRL-i kergekoeline tülikiskumine seniste partneritega tõi edu.

Reformierakond ei saanudki päris lõpuni aru, et normaalseks edasiliikumiseks tuleb mõlema kinga paelad eraldi, mitte omavahel, kokku siduda. Suisa rumala järjekindlusega mindi niimoodi koperdades edasi, kuni lõpuks avastatigi, et IRL ja sotsid on juba ühte heitnud, enne kui oravad üldse kellegi uksele koputada jõudsid.

Seda, et asjad natuke kehvasti läksid, on nad ka ise tunnistanud ja tõele au andes on oravad vähemalt linnavolikogus opositsiooni mõiste natuke kõrgemale tasemele tõstnud. Küsimusi jätkub ja kõlab ka kriitilisi noote. Paari eelmise volikogu opositsiooni taktika oli see, et kui midagi ei meeldinud, hääletati lihtsalt vastu. Eriti kurjad ja mossis olles ei hääletatud üldse.

Mitu volikogu liiget?

“Õiglane, avatud ja tulemuslik juhtimine on konstruktiivne dialoog, milles kuulame, räägime ja arvestame linna eri huvigruppe.” Selline lause on Kuressaare koalitsioonileppesse kõige esimesena kirja pandud väärtus ja eesmärk.

Sõnad “õiglane, avatud, tulemuslik, konstruktiivne, dialoog, kuulame, räägime”. Pooled sõnad lausest. Enne jaani peetud linnavolikogu istungil tõmbas linnavõim kõik need sõnad ükshaaval nimekirjast maha.

Kuressaare linnapea Madis Kallas teatas oma ametisoleku 78. päeval, et vähemalt Kuressaare volikogus erinevaid huvigruppe ei arvestata, puudub konstruktiivne dialoog, milles kuulataks kõiki. Muudmoodi ei saa tõlgendada tema tänuavaldust volikogu liikmetele, kes toetasid linnavõimu ideed sõlmida Lääne-Saare vallaga hea tahte leping haridusruumi osas. Milleks hea tahte avaldust üldse vaja oli, on omaette teema, kuid õigustatud on opositsioonisaadikute küsimus: “Aga mitu volikogu liiget meil siis on?” Opositsiooni käest ei küsinud keegi midagi.

Tegelikult on ka “oma pingil” istuvate volinike käest arvamuse küsimine üsna ettearvatava tulemusega mäng. Umbes nagu iseendaga malemängimine. Kui tahan, siis võidan. Kui ei taha, siis ei võida. Arvamus tuleb selline, nagu vaja.

Võtkem kasvõi seesama haridusruumi teema. Ma ei ole väga kindel, et kõik 21 (palju neist koalitsioonis täpselt on, sellest ei ole võimalik päris täpselt aru saada – R. V.) volinikku on endale detailideni selgeks teinud, mida leping endast kujutab, milleks seda vaja on või mida oleks vaja muuta. Usutakse seda, mida neile öeldakse. See on tegelikult eluline paratamatus, et volikogu liige ei jõuagi endale kõiki asju selgeks teha.

Miks ma arvan, et ei saa aru? Sellepärast, et volinike arvamused on vastuolulised. Kõigepealt lõpetatakse leping ära ja siis antakse “nõusolek” sõlmida hea tahte leping, mis räägib, kuidas asjad toimivad edasi nii, nagu oli selles lõpetatud lepingus. Avatuse ja dialoogi korral oleksid ka need asjad selgemad.

Võib ju öelda, et ei peagi opositsiooni käest küsima. Võimulolijad otsustavadki koalitsiooninõukogus, mida teha. Ka õige. Kuid siis ei maksa “meil on teist savi” arvamusega volikogu ees esineda. See ei ole viis, kuidas opositsioonile näidata, et nende arvamus võimulolijaid ei huvita. Sellise asja nimi on ebaviisakus.

Alles mõned päevad tagasi märkis ka vabariigi president, et opositsioonile tuleb anda võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Kontekst on küll teine, kuid mõte on sama.

Kes juhib linna?

Üks kooslus on saanud selle linnavõimu juures aina rohkem kõlapinda. See on koalitsiooninõukogu ehk seaduslik tagatuba. Ilma nende nõusolekuta ei välju linnavalitsusest üksi vähegi tähtsam paber või otsus. Ka seesama haridusruumi leping.

Kuidas muidu seletada asjaolu, et Kuressaare linnapea pidas Lääne-Saare valla pakutud lepinguvarianti algselt üldjoontes sobilikuks. See, kas keegi tegi linnavalitsuses lepingu ikkagi praktiliselt ümber või lisas vaid nüansse, pole minu hinnata. Kuid selge on see, et linnapea arvamus ja tahe saada Lääne-Saare vallaga asjad klaariks, seekord ei pidanud. 18. juunil volikogus peetud kõnes ütles ta, et on tegelikult väga rahul hea tahte avaldusega, millele andsid oma “õnnistuse” ka volikogu liikmed. Sobiliku arvamusega.

Tekib küsimus, kes juhib linna? Linnapea tööandja on volikogu ja volikogu juhib esimees. Nii nagu peabki. Komplimendid.

Print Friendly, PDF & Email