Saaremaa Muuseumi värske kaheaastaraamat ootab lugemist

TÄNU TOETAJALE: Olavi Pesti ulatab käepigistuse saatel trükisooja kaheaastaramatu ehitusettevõtte EBC Ehitus omanikule Ago Argele, kes väljaandmist toetas. Taga Endel Püüa. Foto: Tambet Allik

TÄNU TOETAJALE: Olavi Pesti ulatab käepigistuse saatel trükisooja kaheaastaramatu ehitusettevõtte EBC Ehitus omanikule Ago Argele, kes väljaandmist toetas. Taga Endel Püüa. Foto: Tambet Allik

Kogumik “Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2013–2014” paistab silma rikkaliku pildimaterjali, põnevate avastuste ja uudsete teemakäsitlustega.

Kuressaare linnuse roosas saalis esitleti eile järjekorras 12-ndat Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatut, mis sel korral keskendub kindluse ajaloole ja restaureerimistöödele. Samuti on kogumikus paar artiklit Kuressaare linna arhitektuuri ajaloost.

Saaremaa muuseumi teadusdirektor ja kaheaastaraamatu toimetaja Olavi Pesti ütles Saarte Häälele, et tema jaoks oli kõige enam avastamisrõõmu pakkuv artikkel kirjatükk, mis pajatab Medicite vapist Kuressaare linnuses. “Meil on kabelis seintel mitmed keskaegsed raidtahvlid vappidega, aga üks oli niivõrd salapärane, et keegi ei suutnud välja selgitada, kellele see vapp kuulus,” selgitas Pesti. Ükski kohalikest heraldika asjatundjatest polnud sellist vappi varem kohanud. Artikli autor Anu Mänd uuris aga välja, et tundmatu vapp kuulus paavst Leo X-le. Ta oli esimene paavst Itaalia suurnike Medicite perekonnast. “Et näidata oma sooje suhteid paavsti kui kõrgema ülemusega, siis pandigi ilmselt tema vapp siia,” lisas Pesti.

Kogumikust leiab ka muuseumi vanemteaduri Maret Soorski artikli sellest, kuidas on linnust näinud erinevate aegade fotograafid. Kirjatükki illustreerib 30 pilti. Veel tõi Olavi Pesti välja kindluse restaureerimise ja konserveerimise projektijuhi Tõnu Sepa artikli, mis räägib kindluse müürimustritest. Pesti sõnul pole sellist vaatenurka arhitektuuriloos veel eriti kasutatud. Näiteks analüüsib Sepp seal erinevate perioodide mustreid ja kirjutab meistrite omapäradest.

Eelkõige kindluse ajaloole keskendub kaheaastaraamat muuseumi 150. sünnipäeva ja viis aastat kestnud europrojekti tõttu. Niisiis leiab kogumikust mitmeid artikleid restaureerimistöödest nii nüüdisajal kui ka nõukogude perioodil.

Varasemalt on Olavi Pesti kaheaastaraamatut üksi kokku pannud, kuid seekord aitas teda Tõnu Sepp. “Temal on häid sidemeid noorema põlve kunstiajaloolastega,” selgitas Pesti, et Sepp juhatas talle kätte nii mõnegi kunstiajaloolase.

Esimene kaheaastaraamat ilmus 1993. aastal. Saaremaa muuseum oli seega esimene maakonnamuuseum, kes hakkas välja andma regulaarselt ilmuvat sarja. Järgmised olid Läänemaa ja Viljandi muuseum, kes annavad samuti siiani oma toimetisi välja, sõnas Pesti. “Nägime kohe algul, et see on päris hea mõte,” märkis Pesti ja lisas: “Kui igal aastal välja anda, siis jääks võib-olla liiga õhukeseks.”

Nõukogude ajal tohtis muuseum üllitada vaid muuseumijuhte, kuid Eesti iseseisvumise järel tekkis mõte, et võiks ka teaduslikumat kirjandust välja anda. Tegelikult oli sisult veidi suurem juba ka Endel Püüa koostatud “Viktor Kingissepa Memoriaalmuuseum: muuseumi juht”, mis ilmus 1988. aastal. Pesti selgitas, et seda ei lubatud lihtsalt välja anda pealkirja “Viktor Kingissepp ja Kuressaare” all, mistõttu tuli pealkiri muuta kehtivale korrale sobivamaks.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et muuseumi kaheaastaraamat on end uurijate maailmas tõestanud väljaanne, mistõttu üritatakse ikka kõrget taset hoida. Nii on kaheaastaraamatutele teinud kaastööd paljud professionaalsed ajaloolased.

Olavi Pesti lisas, et kaheaastaraamatutel on tekkinud ka omamoodi kindel lugejaskond, kes ikka uurib, millal järgmist oodata on. “On täitsa teada humanitaarid, kes on endale muretsenud kõik köited,” märkis ta. Seega on vajadus ja ootus muuseumi väljaande järele täiesti olemas.

Tänavuse kaheaastaraamatu peasponsor on AS EBC Ehitus, kelle tööst on teoses samuti juttu. Lisaks toetas kaheaastaraamatut taas kord Kuressaarest pärit sakslane Wolfgang von Szeliga, kes annab neli korda aastas välja lehte Arensburger Wochenblatt ja jagab stipendiume Kuressaare gümnaasiumide parimatele saksa keele oskajatele.

Artiklite autorid on Robert Treufeldt, Tõnu Sepp, Maris Mändel, Jaan Tamm, Anu Mänd, Maret Soorsk, Leele Välja ja Lilian Hansar. Nagu ikka, on teos varustatud ingliskeelsete resümeedega.

Raamatu saab muuseumist osta 15 euro eest.

Print Friendly, PDF & Email