Põllumehed lubavad heinatöödel looma- ja linnupoegi säästa (1)

HOOLIVAD: Talunikud Toomas (vasakul) ja Jürgen Haamer jälgivad, et niiduk lindudele-loomadele põllul viga ei tee. Foto: Tambet Allik

HOOLIVAD: Talunikud Toomas (vasakul) ja Jürgen Haamer jälgivad, et niiduk lindudele-loomadele põllul viga ei tee. Foto: Tambet Allik

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ja loodusega arvestamisele.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et heinategemise ajal on paljudel lindudel ja loomadel koorunud-sündinud pojad, kelle elupaik on põllumajandusmaadel. Seetõttu on suurenenud oht loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkupõrgeteks, mistõttu keskkonnaamet kutsub põllumehi üles arvestama oma tööde tegemisel heinamaadel kohatavate linnu- ja loomapoegadega.

Orissaare taluniku Toomas Haameri sõnul hakkab tema niitma põllu keskelt, et loomad saaksid rohu seest vajadusel ohutult metsa pageda. Haameri tähelepanekute kohaselt loomad ja linnud tema suurtel põldudel tavaliselt ei pesitse, vaid valivad pesapaigaks pigem põlluääred ja kraaviperved. Taluniku sõnul ajab ka traktorimürin linnud ja loomad juba aegsasti liikuma, mistõttu juhtub Haameri maadel loomadega õnnetusi haruharva.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul pesitsevad niidetavatel aladel mitmed üha haruldasemaks muutuvad linnuliigid, näiteks rukkirääk, suurkoovitaja ja nurmkana. Majandatavatele heinamaadele satuvad sageli ka metskitsetalled ja halljänesepojad, mistõttu põllupidaja peaks heinateol ettevaatlik olema ja soovitavalt niitma maa-ala servast serva või keskelt-lahku meetodil. “Selline tegutsemisviis võimaldab lindudel-loomadel vähemalt osaliselt masinate eest taanduda ja säästab seeläbi põllumajandusmaadele eri-omast elusloodust,” juhtis Talvi tähelepanu.

“Kõrvuti hinnaliste loodusmaastike, metsade ja soodega on Eestile iseloomulikud ka traditsioonilised põllumajandus- ja talumaastikud. Elurikkuse hoidmise seisukohalt on väga olulised erinevad poollooduslikud kooslused, niidud, puisniidud ja looduslikud karjamaad ning nende alade loodusväärtuste hoidmisel on võimalus kaasa aidata igal põllumehel,” rääkis Talvi.

Print Friendly, PDF & Email