Avalikus kohas kehtivaid reegleid tuleb tunda (5)

Ilusad suveilmad meelitavad inimesi õue aega veetma. Avalikus ruumis tuleb kehtivatele ühiselu reeglitele aga rohkem tähelepanu pöörata kui toas või koduhoovis. Mõne aasta eest jõustunud korrakaitseseadus kirjeldab osa neist üldistest põhimõtetest.

Teist ei tohi häirida ega ohtu seada

Palju on küsitud, mis on avalik koht. Lihtsamalt selgitades on see maa-ala, ehitis, ruum või osa sellest, samuti ühissõiduk, kus on õigus viibida kõigil.

Samas on avalikus kohas keelatud käituda teisi inimesi häirival või ohtu seadval viisil: teist inimest lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise inimese, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; teist inimest solvata, hirmutada või ähvardada;
· viibida alasti, kui see oluliselt häirib teisel inimesel koha sihipärast kasutamist;
. pakkuda inimest häirival viisil talle kaupa või teenust või häirival viisil kerjata;
· magada või telkida viisil, mis oluliselt häirib teisel inimesel koha sihipärast kasutamist;
· reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja või kasutada seda muul kui ettenähtud otstarbel, sealhulgas panna jäätmeid mujale kui selleks ettenähtud kohta, reostada veekogu või purskkaevu;
· viibida ilma omaniku või valdaja loata asjakohaselt tähistatud varisemisohtlikus või muus ohutuse tagamiseks piiratud kohas, välja arvatud juhul, kui sellises kohas viibitakse ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Avalikus kohas on keelatud alkoholi või joovet tekitavate ainete tarbimine. See ei kehti aga näiteks toitlustus- ja majutusettevõtetes, avalikul üritustel või selle piiritletud aladel, kohaliku omavalitsuse poolt lubatud kohtades. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel on võimalus määrata piirkonnad, kus näiteks kultuurselt piknikut pidada ja seal teisi häirimata alkoholi tarvitada. Need kohad peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.

Samas on igal juhul keelatud alkoholitarvitamine ühissõidukipeatuses, ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaia-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ja hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele mõeldud avalikul kogunemisel.

Suvel sagenevad pöördumised politseisse seoses öörahu häirimisega. Ikka on keegi, kes oma mürarikka tegutsemisega naabrite unetunde röövib või oma peo meeleolukamaks muutmisel kasutatud maki helitugevust objektiivselt hinnata ei suuda.

Lähtugem kainest mõistusest ja empaatiast

Korrakaitseseadus sõnastab selgelt, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Mujal kui avalikus kohas on kell 22 kuni 6, puhkepäevale eelneval ööl kell 24 kuni 7 keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kohalikul omavalitsusel on võimalik kehtestada erandeid ja riiklikult kehtivad erandid ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit.

Küsimusi on tekitanud, kuidas hinnata kellegi tegevuse häirivust. Selge on see, et inimesed ja nende tunnetus häiriva osas on erinevad. Siinkohal lähtugem ennekõike kainest mõistusest ja empaatiast.

Ühiselu reeglistiku kujundab ennekõike kogukond tervikuna. Piirkonnas elavad inimesed peavad tekitama väärtused, millele rajaneb nende ühiselu reeglistik. Seadusele toetudes on seda lihtsam teha ja politsei saab olla siin nii nõuandja kui ka vajadusel reageeriv jõud. Avalikus ruumis reegleid rikkuval inimesel peab olema ebamugav erineda oma tegevusega üldisest elukorraldusest kogukonnas. Tõstatan lihtsalt küsimuse: kui aastaid koguneb kaupluse kõrvale pingile seltskond alkoholi tarvitama ja see riivab kohalikke elanikke, siis kuidas seda probleemi lahendada? Politseipatrulli kohalkäimine lahendab selle probleemi vaid korraks. Kogukondlik sekkumine on sellisel juhul kindlasti mõjusam. Elanike tähelepanekutest lähtuvalt peaks kohalik omavalitsus ja kauplus omavahel lahenduse leidma. On selleks siis teisi häirivatele alkoholitarvitajatele alkoholi müümise lõpetamine või sihtotstarvet mitte täitva pingi eemaldamine. Just nii talitaks tugev ja sidus kogukond.

Lõpetuseks tahan meelde tuletada, et avalikus kohas käitumise reeglid on üle Eesti kõikjal sarnased ja nende üldine eesmärk on hea ja turvalise ühiselu loomine. Saare- ja Hiiumaa on oma turvalisusega olnud Eestis esirinnas, kuid olen kindel, et saaksime oma elupaiga turvalisuse tõstmiseks nii mõndagi veel ära teha.

Lepime kokku, et kogukonnaliikmetena näitame ise eeskuju oma teisi arvestava käitumisega ja suure tõenäosusega nakatame sellega ka oma suvekülalisi ja probleemseid kohalikke. Nii anname panuse ka kogu riigi, miks mitte ka kogu maailma turvalisemaks paigaks muutmisse. Rahulikku suve!

Meelis Juhandi
Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem

Print Friendly, PDF & Email