Kas Triigis asus taanlaste kants? (3)

TRIIGIS: Jaan Laas on poolsaarel taanlaste kivilinnuse jälgi otsimas käinud palju kordi. Foto: Tambet Allik

TRIIGIS: Jaan Laas on poolsaarel taanlaste kivilinnuse jälgi otsimas käinud palju kordi. Foto: Tambet Allik

Leisi ja Triigi sadama vahelise tee ääres asub üks esmapilgul üsna tavalise moega kõrgendik, mida katavad puud ja kivid. Eriliseks muudab selle paiga aga asjaolu, et ühe hüpoteesi kohaselt võib sealt leida esimese Eestisse rajatud kivilinnuse varemed.

Muistseid lahingupaiku otsinud Jaan Laasilt on Saarte Hääles varem ilmunud kaks lugu taanlaste kivilinnusest, mis rajati 1222. aastal ja mille saarlased sama aasta sügisel maha lammutasid. Ka Laasi tänavu juunikuus ilmunud raamatus “Muistseid lahingupaiku otsimas” on kivilinnusele tähelepanu pööratud.

Eelmise aasta algul ilmunud artiklis “Triigis taanlaste kivilinnuse jälgedel” tõi Laas välja mitmeid argumente, mis tema hüpoteesi toetavad. Näiteks osutavad fikseeritud kõrgusarvud kõnealuses kohas korrapärasele, peaaegu neljakandilisele platoole. See aga omakorda viitab inimtegevusele.

Viimast tõestavad ka Laasi kaevamised. Nimelt tuli ühest kaevatud šurfist 40 cm sügavuselt kiviklibuse musta mulla kihi alt nähtavale dolomiitkividest müürikatke, mille ehitamisel on kasutatud müürisegu. Kuna šurf oli aga väike, ei olnud Laasil võimalik alusmüüri laiust ja pikkust kindlaks teha. Ka teistest šurfidest tuli välja inimtegevuse jälgi, kuid Laas leiab, et pigem kuuluvad need uuemal ajal ehitatud rajatistele. “Mis ehitised on sellel künkal aegade jooksul olnud, kuidas need on vahetunud ja kultuurikihti jäädvustunud, on esialgu teadmata,” tõdes Jaan Laas.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email