Ühinemisläbirääkimiste protsessist ja meeleoludest (8)

Omavalitsuste ühinemisest rääkides on elanikel üldiselt kindlad seisukohad. On tingimusteta “jah, ammu oleks juba aeg olnud” ja on kindel “ei – see suretaks elu välja”. On ka inimesi, keda see teema ei huvita, ja üksikuid, kes pooldavad ühinemist mingitel kindlatel tingimustel.

Enamik Saaremaa omavalitsusjuhte on aga olnud äraootaval seisukohal. Enne seisukohavõttu peaks ikka teadma, kuidas ja mis tingimustel ühinetakse. Nüüdseks oleme nii kaugel, et nende tingimuste väljatöötamiseks on moodustatud kuus valdkondlikku komisjoni, kuhu omavalitsused on oma esindajad saatnud, ja omavalitsusjuhtidest koosnev juhtkomisjon.

Koosolekute õhkkond – skeptilisest töiseks

Juhtkomisjon on viimase kahe kuu jooksul kohtunud neljal korral ja valdkondlikud komisjonid kahel korral, et välja töötada kokkulepete pakett, mille põhjal elanikud ja omavalitsuste volikogud saaksid kujundada oma seisukoha võimaliku ühinemise suhtes. Koosolekute meeleolud on olnud üsna erinevad.

Esimese ringi koosolekutel rääkisime ühinemisega seotud ootustest, võimalustest ja kartustest. Kõigil koosolekutel leiti, et ühinemisega võib saavutada nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Oli koosolekuid, kus domineeris positiivne toon, kuid enamikul koosolekuist domineeris negatiivne. Kartusi tekitas põhiliselt hirm teadmata tuleviku ees ja võimalusi nähti koostegemises.

Teise ringi koosolekute eesmärk oli saavutada valdkondlikke kokkuleppeid, kuidas omavalitsuste ühinemise korral peaks asju korraldama. Võimalusest anda panus maakonna tuleviku kujundamisse haarati kinni ja koosolekutel valitses töine meeleolu. Mida enam sündis valdkondlikke kokkuleppeid, seda positiivsemaks õhkkond muutus. Nähti, et paljudel hirmudel ei ole põhjust ja saavutatud kokkulepete järgi võiks ühinemisest rääkida küll. Koosolekute protokollid on kõigile kättesaadavad aadressil http://saare.maavalitsus.ee/uhinemislabiraakimised, kuid loodan kindlasti neid lähiajal pikemalt tutvustada.

Valdkondlikes komisjonides saavutatud kokkulepped saadetakse kinnitamisele juhtkomisjoni, kes need üle vaatab, vajadusel korrigeerib ja kinnitab. Sügisel koondab juhtkomisjon valdkondlikud kokkulepped ühinemislepingu mustandiks, mis saadetakse omavalitsuste volikogudesse läbiarutamiseks ja muudatusettepanekute tegemiseks. Muudatusettepanekud arutab omakorda läbi juhtkomisjon ja teeb nende sisseviimise osas põhjendatud otsused. Pärast seda saadetakse ühinemislepingu mustand avalikule arutelule.

Kõigis suuremates asumites korraldatakse rahvakoosolekud, kus elanikel on võimalus lepingu kohta küsida ja omapoolsed muudatusettepanekud esitada. Muudatusettepanekud arutatakse juhtkomisjoni poolt läbi, kujundatakse nende kohta seisukoht ja saadetakse tutvumiseks omavalitsuste volikogudele. Seejärel korraldatakse rahvaküsitlus ja pärast rahvaküsitluse tulemuste kinnitamist teevad volikogud ühinemise kohta otsuse. Nagu näete, oleme alles väga alguses.

Dokument ootab allkirju

Seda enam teeb rõõmu viimaste koosolekute töine meeleolu. Juhtkomisjon on detailselt arutanud ühinemise strateegiliste eesmärkide sõnastust ehk dokumenti, mille järgi saaks kõigile seletada, mida me saaksime ühinemisega saavutada.
Praeguseks on see valmis ja ma loodan, et see saab osapooltelt lähiajal allkirjad ja me saame seda järgmisest nädalast tutvustama hakata.

Rohket arutelu on tekitanud ka ühendomavalitsuse struktuur. Praeguseks on mitmetest ekspertide tutvustatud variantidest jäänud lauale kaks, millega edasi töötatakse. Struktuuri põhimõtete kujundamine on üks tähtsamaid teemasid ühinemise juures ja siin on meile lisaks ekspertide teadmistele suureks abiks vallajuhtide kogemus, tänu millele osatakse hästi välja tuua erinevate mudelite tugevad ja nõrgad kohad.

Meeldiv on tõdeda, et praegused Saaremaa juhid on võtnud vastutuse ja asunud ühiselt välja töötama dokumenti, mille põhjal saab arutada, kas ühinemine annab võimaluse elu Saaremaal paremaks muuta. Otsuse teevad selle põhjal rahvas ja volikogud.

Taavi Kurisoo
ühinemisnõunik

Print Friendly, PDF & Email