Piimatootjad tahavad luua kriisiabi fondi

FOND LOOMISEL? Piimatootjad soovivad kindlustunnet, et jätkuks tootmine ja aretustöö viljad kaotsi ei läheks. Foto: Tambet Allik

FOND LOOMISEL? Piimatootjad soovivad kindlustunnet, et jätkuks tootmine ja aretustöö viljad kaotsi ei läheks. Foto: Tambet Allik

Eesti piimatootjad soovivad üle vaadata Eesti piimanduse strateegia ja leppida muu hulgas kokku kriisabi paketi toimimise põhimõtted.

“Kriisiabi pakett tähendaks seda, et rasketes tingimustes saaks tootja kriisiperioodi vältel mingit toetust,” ütles Eesti piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron, kelle sõnul tuleks kõne alla näiteks fondi loomine, kuhu panustaksid nii tootjad kui ka riik. “Praegu on MES-i juures juba üht-teist tekkinud, aga see kõik vajaks täpsustamist ja arutamist.”

Saron märkis, et piimatootjad alustasid strateegia koostamist eelmise kriisi ajal ja dokument valmis pärast kriisi lõppu, mil polnud põhjust muretsemiseks. Ka tuleb analüüsida, kas uude maaelu arengukavasse sisse kirjutatud meetmed toetavad piimanduse strateegias võetud eesmärke või mitte.

Ka Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimehe Kalev Kreegipuu sõnul peaks piimanduse strateegia käsitlema kriisiaegadel käitumist ja tootjate kindlustamist. Mõistagi peaksid kriiside tõenäosusega arvestama tootjad ise, kuid sama kehtib ka riigi kohta. See, kuidas riik peaks kriis ajal käituma, on Kreegipuu sõnul tegelikult lahti kirjutamata. “Laiemalt on räägitud mingite fondide loomisest, kuhu maksaks nii tootja kui ka riik,” viitas ta.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar ütles, et Eesti piimanduse strateegia 2012–2020 vajab uues olukorras värske pilguga kohendamist. “Ei taha väga tänitada seda piimastrateegiat, aga kui meil on seda visiooni vaja, siis teeme selle objektiivsemaks või realistlikumaks,” rääkis Padar, kelle sõnul vajaks korrigeerimist strateegiast kõlama jäänud püüdlus jõuda aastas miljonitonnise toodanguni. “Ühest küljest kenasti kõlab see miljon, aga praeguses situatsioonis on oluline see, mis puudutab turustamist ja põllumeeste paremat ühistööd,” ütles endine põllumajandusminister. “Tootma oleme me kõik kõvad mehed, aga müümisega on, nagu on.”

Padari sõnul nõuab keeruline olukord toodangu omahinna ja sisendite ülevaatamist ning arutelu selle üle, kuidas kohalikku toorainet paremini väärindada. Eestis on väiketootjaid, kes saavad piimakilo eest kohati vaid 16 senti ning sellises olukorras tuleb tõsiselt kaaluda, kuidas edasi, ja seda ka tehakse. “Võib täheldada suundumust teha piimaga lõpparve ja minna oma maadega rapsi- ja teraviljatootjaks,” kinnitas Padar.

Üle-eestilise suure piimatööstuse rajamise idee on Padari hinnangul aktuaalne ka praegu, ent seda vaid juhul, kui tekib korralik äriplaan, mille aluseks on kokkulepitud kogus toorainet. Vastasel juhul ei ole seda raha mõtet üldse liigutadagi.

“Lätlased tegid ühe ühistegelise projekti eelmisel eelarveperioodil ja nii palju kui ma aru sain, siis lätlastel on see müügis, on hukas see projekt,” andis Padar mõista, et Eestisse kavandatud ühistulisel alusel piimatööstus iseenesest ei garanteeri veel tootjatele kõrget hinda.

“Ma ei taha mitte mingil juhul, et põllumehed naeruvääristaksid ennast projektiga, mis ei idane ega mädane,” sõnas riigikogu maaelukomisjoni esimees. “Kergekäeliselt neid asju otsustada ei tohi, minu jaoks ei ole mitte mingi traagika, kui 2–3 aastat kaalutakse, kas seda teha,” lisas ta.

Tiina Saron ütles, et kuna piimaliidu liikmetel on uue tööstuse omandivormi osas erimeelsused, siis ta piimaliidu nimel selles küsimuses seisukohta ei avalda. Tootjate üleminekut viljakasvatusele ta aga üldiselt mõistlikuks ei pidanud. “Me võime praegu arvata, et lihaveisekasvatus on tõusuteel, aga kui näiteks veel mõni tugev veisekasvatusriik otsustab piima asemel lihaveistele panustada, siis me tõenäoliselt nii tugevad ei ole,” rääkis Saron. “Eesti kohta on öeldud, et meie võimalus on ikkagi piim, ning meil soovitatakse oma piimasektorit säilitada ja edasi arendada.”

Ka ei näe Saron mõtet kärpida piimanduse strateegiasse sisse kirjutatud miljonitonnise toodangu eesmärki. “Padar kangesti tahab seda muuta, aga ei pea midagi muutma. Võib-olla see ei olegi võimatu, võib-olla ikkagi liigume sinnapoole.”


 

Saaremaa on piimahinnaga esirinnas

Saaremaa piimatööstuse nõukogu esimees Tõnu Post ütles, et märtsis ametisse astunud Ülo Kivise ajal on Saaremaa piimatootjatele makstav piimahind võrreldes mandri tootjatega paranenud. Praegu saavad saarlased piimakilo eest 25 senti, mis on paremaid hindu Eestis. Varasematel aastatel saarlased kõrge kokkuostuhinnaga kiidelda ei saanud: reeglina algas siin hinnatõus paremate päevade saabudes teistest hiljem ja langes teistest varem, kui olukord kehvemaks läks.

Tõnu Posti sõnul on tõsiasi seegi, et ka saarlastest piimatootjatele makstav parim hind ei tee elu sugugi kergeks. “Me oleme kahjumis ikka ja tootjatel on väga keeruline praegu,” ütles Post, kelle andmetel Saaremaal otseselt tootmist lõpetamas keegi pole, kuid miinusega majandamine ei saa ka lõpmatuseni kesta. “Ma ise veel väga valusalt ei nuta, aga kerge ei ole ja eks see maksmata arvete hulk ka minul vähehaaval suureneb,” nentis Post.

Print Friendly, PDF & Email