PERH käis Kuressaares maad kuulamas (12)

Eelmise nädala neljapäeval toimunud külaskäigul arutasid Põhja-Eesti regionaalhaigla esindajad koostööd Kuressaare haiglaga ning võtsid linnapea Madis Kallasega üles ka võimaliku võrgustumise teema.

“Võrgustumine tuli meil jutuks, aga seda, et tulime ametliku ettepanekuga läbirääkimiste alustamiseks, küll öelda ei saa,” kinnitas PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik, lisades, et eelkõige oli tegemist viisakusvisiidiga Kuressaarde.

“Pean tunnistama, et Kuressaare haigla on üks väheseid, kus mul oma kümne-viieteistaastase staaži jooksul pole õnnestunud veel käia, kuigi juhataja Viktor Sarapuuga oleme rääkinud korduvalt,” tõdes Allik, kes saabus Saaremaale koos PERH-i ülemarsti Andrus Remmelgase ja haiglate võrgustumise projektiga tegeleva Meelis Roosimäega.

Kuressaare haigla juhtkonnaga arutasid PERH-i esindajad koostööga seonduvat. “Leidsime, et koostöö on meil olnud hea ja seda tuleks püüda ikka edendada,” vahendas Allik, kelle sõnul puudutati põgusalt ka võrgustumise teemat.

PERH soovib teemaga jätkata

“Praegu arvasime siiski, et sissejuhatuseks võiks mõelda haiglate vahelise lepingu sõlmimisele, mis raamiks praegust koostööd,” ütles Allik. “Kuressaare haiglal on ju leping Tartu ülikooli kliinikumiga ja miks mitte seda ka PERH-iga teha.”

Samuti arutati, kuidas kahe haigla tohtrid saaksid mõne keerulisema ja meedikute jaoks huvitava haigusjuhu korral internetiüleselt nõu pidada ja kogemusi jagada.

Mõnetunnisel kohtumisel linnapea Madis Kallasega tuli haiglate võrgustumise teema pikemalt jutuks. “Konkreetseid ettepanekuid ei kõlanud, pigem rääkisime võrgustumise olemusest,” lausus Allik. “Leppisime siiski kokku, et kui praegune riigi poliitika jätkub ja rahastamisvõimalused selguvad – ilmselt sügise poole –, siis tuleme selle teema juurde tagasi.”

Alliku sõnul jäi talle kohtumisest mulje, et linnavalitsus on huvitatud võrgustumise teemaga jätkamisest.

Allik möönis, et väiksematel haiglatel on võrgustumisega seotud kahtlusi ja hirme. “Et kui suurhaigla on kaasasutaja, siis kindlasti on meil kui suurhaiglal huvi väikeses haiglas tegevust vähendada ja rohkem patsiente sealt ära tuua,” tõi Allik näite. “Meie huvi on aga pigem kohapealset teenust tugevdada, töökohti säilitada ja haiglale igati toeks olla. Läänemaa ja Rapla haigla ei ole vähemalt seni pidanud võrgustumisotsust kahetsema.”

PERH: iseseisvus ei kao kuhugi

Väiksema haigla hirmust kaotada iseseisvus tuli juttu ka kohtumisel linnapeaga. “Võrgustumise korral jääb haigla iseseisvaks – Kuressaare haigla juriidilise isikuna ei kaoks kuhugi,” selgitas Allik. “Vaid osa nõukogu liikmeid määrataks regionaalhaigla poole pealt. Kui peab kellelegi senisest rohkem aru andma, ei tähenda see ju iseseisvuse kaotust, pigem tekib partner, kellega oma plaane läbi arutada.”

Ka ei muutu Alliku sõnul midagi selles osas, kuhu laekub maksutulu.

Allik nentis, et arstide nap-pus on probleem kogu Eestis ning võrgustumine oleks üks võimalus seda muret leevendada.

“Osa PERH-i arste, näiteks günekoloogid, käivad juba praegu Kuressaares valveid tegemas, aga praegu on üldine koostööraam Kuressaare haiglaga pigem see, et kui meie tohtrid on vabast ajast nõus midagi tegema, siis saab seda teha,” rääkis Allik. “Intensiivsemat koostööd selles osas, et meie arstid käiksid konkreetses haiglas tööd tegemas, edendame aga pigem võrgustumise kontekstis. Siis kaardistame juba selgelt, milliseid tohtreid ja kui palju vaja on, ja hakkame neid ka otsima.”

Läänemaa ja Rapla haigla osas perspektiivse arstidevajaduse kaardistamine, arvestades tohtrite vanust ja ka praegust defitsiiti, Alliku sõnul juba käib.


KOMMENTAAR

Madis Kallas, Kuressaare linnapea:

Nii nagu olen kõigile läbirääkimistele avatud, olen avatud ka võrgustumise teema osas. Kindlasti on aga vaja asja põhjalikult arutada, saada küsimustele vastused, võtta maha hirme ja ohte. Pärast esimest kohtumist on, mida siin majasiseselt ja teiste valdkonnaga seotud inimestega arutada.

Seda, kas võrgustumisel on rohkem plusse kui miinuseid, on praegu raske öelda. Kaldun siiski arvama, et plusse võiks miinustest rohkem olla.

Sügisel saame – linna esindajad, haigla nõukogu ja juhatus – kindlasti kokku, arutame asjad läbi ja eks siis paistab, kas saame alustada ametlikke läbirääkimisi või mitte. Ka PERH-i esindajatega saame kindlasti veel kokku.

Print Friendly, PDF & Email