Päikesest elektrit – miks mitte? (2)

Foto: internet

Foto: internet

Praegusel ajamomendil kasutuses olevad looduslikud energiakandjad, nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja meil kasutatav põlevkivi saavad pikemas perspektiivis, ca 100–150 aasta pärast otsa. Tegelikult oleks õigem väita, et allesjäänud maavarade kaevandamine on raskendatud ega tasu enam majanduslikult ära.

Seega on uute energiaallikate otsimine ja tehniliste lahenduste arendamine olnud viimase 50 aasta jooksul väga kiire. Sisuliselt on sellele protsessile tugevalt pidureid tõmmanud need riigid, kelle käes on maailma suuremad nafta- ja gaasivarud. Praeguses poliitilises kaardimängus dikteerivad ju poliitikat ja sellest tulenevaid majandusotsuseid ikkagi need, kelle käes on trumbid. Kujutage ette maailma, kus enam ei peeta sõdu maavarade pärast ja valitsuste poliitilisi otsuseid ei saa mõjutada nafta- või gaasikraani kinnikeeramise ähvardustega! Jätaks siinkohal selle arutelu teemat valdavatele inimestele ja analüüsiks alljärgnevalt päikeseenergia kasutamise võimalusi elektrienergia tootmiseks.

Euroopas on teistest riikidest võimsalt ette spurtinud päikesetehnoloogia arendamisega Saksamaa. Juba aastaid toetab riik päikesetehnoloogia kasutamist ja arendamist ning sellel on üks selge põhjus –Angela Merkel, kes on hariduselt füüsik. Kui Merkelist 2005. aastal Saksamaa liidukantsler sai, hakati riigi poolt oluliselt suuremas mahus toetama, võrreldes eelmiste võimulolijatega, tehnilisi teadusuuringuid ja arendusi.

AINAR VIIRES

Edasi loe Oma Kodu suvenumbrist.

Print Friendly, PDF & Email