Riik tahab kärpida LEADER-koostöökogude otsustamisõigust

Eesti Leader Liit muretseb, et kohaliku kogukonna roll projektide rahastamisotsuste langetamisel võib kahaneda.

Eesti Leader Liidu tegevjuhi Piret Leskova pöördumisest maaeluministri poole selgub, et toetatavate tegevuste pärssimise taga ei ole Brüsseli bürokraadid, vaid Eesti oma riigiametnikud.

Nii on põllumajandusministeerium andnud LEADER-i kohalikele tegevusgruppidele juhiseid, et LEADER-i tegevused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1305/2013 artiklitele, mille alla kuuluvad tegevused on standardsed ja põhinevad kindlal raamistatud tegevuste loetelul.

Riik paneb jala taha

Leskova osutab, et LEADER-tegevuste range sidumine ülalmainitud regulatsiooniga toob kaasa olukorra, et meetme rakendamisel ei järgita enam alt-üles põhimõtet, vaid taotleja saab taotleda toetust vaid kindlatele, nn ülalt-alla etteantud tegevustele. Seega ei saa tegevusgrupid piirkonna arendamisel kasutada vajaduspõhist tegevusulatust ning taotlused, mis kohaliku arengu strateegia järgi oleksid põhjendatud, jäävad toetuseta.

Leskova märgib pöördumises EL-i nõuetele viidates (LEADER-meetmeleht), et tegelikult ei ole standardsete tegevuste range rakendamine kohustuslik ning liikmesriike kutsutakse üles pakkuma kohalikele tegevusgruppidele laialdast tegevusulatust ja vältima abikõlblike tegevuste üleslugemist. Selle asemel, et üritada defineerida abikõlbulikke kulusid, mida on LEADER-i kontekstis tegelikult raske ette näha, võiks ära määrata, mis ei ole abikõlbulik.

Saarte koostöökogu projektijuht Ivar Ansper ütles, et tema hinnangul uued nõuded võrreldes eelmise perioodiga tegelikult suuri muudatusi kaasa ei too. Ka seni oli kohalike otsustusõigus osa tegevuste toetamisel mingil määral piiratud.

Ansper lausus, et Saarte koostöökogu uue eelarveperioodi strateegia lähtub eelkõige piirkonna elanike ettepanekutest. Praegu on ministeeriumis koostamisel LEADER-määrus, millega määratakse toetuse andmise tingimused. Kuna määrus on strateegiaga võrreldes tähtsam õigusakt, siis tuleb strateegia rakendamisel lähtuda määruse tingimutest. Samas võivad eeltoodud tingimused piirata ka tegevuspiirkondade strateegiasse sisse kirjutatud tegevuste rakendamist.

Eesti ametnikud võtavad sageli Euroopa Komisjoni õigusaktides toodud soovitused liiga rangelt üle. Praegusel juhul minnakse sellega vastuollu LEADER-i ühe peamise põhimõttega, mis käsitleb alt-üles algatust. Alt-üles algatuse põhimõte seisneb selles, et rohujuure tasandil kogutakse piirkonna inimeste käest ideid, millist tegevust tuleks

LEADER-programmi kaudu toetada ja mis peaksid kokkuvõttes ka strateegiasse kirja saama. “Kas iga tegevuse puhul peab tingimata viitama mingile määruse artiklile kui oma rahvas peab seda tegevust väga vajalikuks?” küsis Ansper.

Tagasilöök koolitustele

Põlva -ja Võrumaal tegutseva Piiriveere Liidri juhatuse esimees Kaidi-Mari Liping ütles, et praeguse seisuga on saanud tagasilöögi külaelanike koolituste (näiteks käsitööring) rahastamine, sest üksik organisatsioon koolituseks toetust enam taotleda ei saa. “Seda oleks võimalik teha ainult mingi teise organisatsiooniga koostöös eeldusel, et on koostatud 2–4-aastane tegevuskava,” lausus Liping, kelle sõnul on tegemist päris suure piiranguga. “Neid piiranguid on veel ja tekibki küsimus, miks Eesti riik on otsustanud neid rakendada, kui Euroopa Komisjon ütleb, et LEADER-meetme puhul ei peaks neid rakendama.”

Piiriveere Liidri volinike koosoleku esimees Teet Helm ütles, et nende inimesed on võtnud LEADER-meedet siiamaani ülima tõsidusega. “Oleme kulutanud palju aega ja mõelnud, mida ja kuidas kohapeal teha, aga nüüd pannakse sind jälle raami ja siis hakkab pihta üks tohutu keemia projektide nõuetele sobitamisega,” nentis Helm, kelle sõnul jääb lõppkokkuvõttes bürokraatiale ikkagi võimalus projekt ära nullida.

Print Friendly, PDF & Email