Kõik Saaremaa omavalitsused, ühinege! (13)

Vahur ReedeAlgus eilses Saarte Hääles

Veerand sajandiga on Saaremaal muutunud siis niipalju, et praegu maakonna juhtimistasand (1988 Kingissepa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu ja selle täitevkomitee) tegelikult puudub ja sisuliselt olematut asja juhib teine samasugune partei (1988. aasta EKP asemel 2015. aasta IRL). Üle Eesti on olukord ühetaoline, ainsa erandina on väikesed erisused Eesti väikesaartel, mille hulka ei kuulu aga Saaremaa ega Muhu.

Kivi ei kerki tõstmata

Vaatamata sellele, et maavanem on lihtsalt üks põhiliselt järelevalvefunktsiooniga poliitiline valitsusametnik, kelle teenistuspiirkonda kutsutakse maakonnaks, on maavanemal siiski suur roll kohaliku elu otsuste juures. Hiidlased ei olnud oma maavanemaga rahul ja Hiiumaa omavalitsusjuhid saatsid mõned aastad tagasi regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile järjekordse märgukirja, et nad ei ole toonase maavanema tegevuse ja samas ka tegevusetusega rahul. Nii lühike selle viimase pöördumise sisu oligi ja regionaalminister vahetas Hiiu maavanema lõpuks välja. Kohalikus ajalehes 2012. aasta augustis ilmunud uue Hiiu maavanema usutluse pealkiri oli “Maavanem: Ükski kivi ei kerki tõstmata”.

Saaremaal läks maavanema koht volituste lõppemisega oravatelt IRL-ile aasta varem ja uue maavanema saime “rahulikul” teel. Sama väljaandja uue Saare maavanemaga tehtud usutluse pealkiri 2011. aasta oktoobris oli “Kaido Kaasik: varsti sõimatakse laisaks, lolliks ja lohakaks”. Suur vahe suhtumises oma tulevasse tegevusse kohe algusest peale!

Kiisleri “tõmbekeskuste Eesti” on aga nüüdseks saanud hävitava hinnangu kõigist instantsidest, sh vabariigi presidendilt, riigikontrollilt, Ülle Madiselt (juba enne õiguskantsleriks saamist), Eesti koostöö kogult, Eesti linnade liidult, Eesti maaomavalitsuste liidult.

Maakonna-suuruste ühetasandiliste omavalitsuste (valdade) loomine on õigus-, põhiseadus- ja mõistusevastane ning sisuliselt tähendab Eesti Vabariigi likvideerimist.

Et see suur ja ühetasandiline värk ikka päris õige ei ole, on kohale jõudnud ka käeolevate ühinemisläbirääkimiste raames – juba räägitakse osavaldadest ja vallasisesest linnast Kuressaarest. Loodetavasti saadakse ikka aru, et vallasisene linn ei ole omavalitsusüksus.

Kuidas on asi aga “poliitiliselt”? Saare maavanem tegi endale maakonna arenduse nõukoja, mis jõudis oma meretarkusega analüüsides sisuliselt ainsale järeldusele, et omavalitsused tuleb Saare maakonnas likvideerida – poliitiliselt täiesti korrektne otsus, mis haakus ilusasti IRL-i “tõmbekeskuste Eesti” hukatusliku plaaniga. Hämmastaval kombel tuli samale seisukohale ka Saaremaa ettevõtjate liit.

Samal ajal Hiiumaal töötasid Hiiumaa omavalitsuste liit, Hiiumaa ettevõtjate liit ja Hiiu maavalitsus koos arenduskeskusega Tuuru välja uut Hiiumaa arengustrateegiat ning järjest laienev seltskond moodustas Hiiumaa arengukogu, kes ajakohastab arengustrateegiat ning juhib ja kontrollib selle täitmist – suur vahe ka reaalses tegevuses!

Nüüd jõudsimegi tänasesse päeva ja selleni, miks Madis Kallasel ei ole midagi mõistlikku öelda ühinemisprotsessi hetkeseisu ega suundade kohta – kui populist Hanso selle kutsega kõigile omavalitsustele välja tuli, siis oli asjal mingi mõte veel sees. Poole aasta pärast oli see mõttetus ja nüüdseks on mõttetust asjast saanud täiesti mõtestatult destruktiivne tegevus.

Kuidas edasi minna?

1. Lõpetada kõigi Saaremaa omavalitsuste läbirääkimised võimaliku ühisosa leidmiseks eesmärgiga moodustada Saare maakonnas üks omavalitsus – praegune on täiesti destruktiivne tegevus, millel puudub igasugune võimalus positiivse tulemuse saavutamiseks.

2. Alustada kõigi Saaremaa omavalitsuste läbirääkimisi Saaremaa omavalitsuste liidu tasandil võimaliku ühisosa leidmiseks eesmärgiga taastada Saare maakond. Kahetasandiline omavalitsuskorraldus ei ole Eestis tegelikult kuhugi kadunud. Need, mis veerand sajandit tagasi olid “vabariikliku tähtsusega linnad”, on siiani kahetasandilised – lisaks linnatasandile on ka linnaosa tasand, oma linnaosavalitsus ja linnaosa hooldekogu. Isegi loodud Lääne-Saare valla puhul saame vaadata tegelikult veel teist tasandit – teeninduspunktide teeninduspiirkonnad, otsustusõigus on küll vähenenud, aga piirkondlik jaotus siiani alles.

Seoses maakonnatasandi kaotamisega peab iga omavalitsus praegu tegelema umbes 350 erineva tegevuse ja toiminguga. Vaatame, mida teha valla ja linna tasandil ja mida teha maakonna tasandil. Meie merega piirnemine annab meile unikaalse võimaluse teha asju omamoodi, sõltumata lähinaabritest.

Selline on ka näiteks see “Rootsi kogemus” – Gotlandi regioon erineb muust Rootsist selle poolest, et seal on kommuun ja lään ühesuurused, selle erisuse tõttu ei kasutatagi nimesid Gotlandi kommuun või Gotlandi lään, vaid Gotlandi regioon – mis erineb tänu merega piirnemisele täielikult muust Rootsist.

Muidugi ei saa me teha sellist asja paljalt oma “meretarkusest”, vaid ainult koostöös Eesti vabariigi seadusandjaga igal tasandil. Saaremaa poolt saab see tegija praegu olla vaid Saaremaa omavalitsuste liit, mitte omavalitsused eraldi, ning tulevikus oleks siis riigi partner loodava Saare maakonna juhtorgan. Kõik oleks kooskõlas ka Eesti vabariigi põhiseadusega.

3. Saaremaa omavalitsuste liidul tuleb pöörduda siseminister Hanno Pevkuri poole taotlusega asendada praegune Saare maavanem mõne virga, targa ja hoolsa valitsuse eriesindajaga kuni maakondliku omavalitsuskorralduse taastamiseni Saaremaal – ka Saaremaal ei kerki ükski kivi tõstmata.

Ei tohtinud me korralikku kriisi raisku lasta aastal 1988 ja raske töö tulemusena taastasime lõpuks Eesti Vabariigi iseseisvuse. Samuti tuleb ära kasutada 2015. aasta kevadsuvine kriisisituatsioon Saaremaa omavalitsuste tugevdamiseks, mitte nende lammutamiseks.

Kõik Saaremaa omavalitsused, ühinege!

Vahur Reede
saarlane

Print Friendly, PDF & Email