Olematu ehitise registreerimine nõuab juulikuust kopsakat lõivu (7)

PAAR NÄDALAT AEGA: Aivo Kesküla ja linnaarhitekt Loona Lepp tuletavad meelde, et kuna 1. juulist muutub ehitusregister informatiivsest riiklikuks registriks, tuleb siis kande tegemisel arvestada kopsaka riigilõivuga. Foto: Raul Vinni

PAAR NÄDALAT AEGA: Aivo Kesküla ja linnaarhitekt Loona Lepp tuletavad meelde, et kuna 1. juulist muutub ehitusregister informatiivsest riiklikuks registriks, tuleb siis kande tegemisel arvestada kopsaka riigilõivuga. Foto: Raul Vinni

Järgmise kuu algusest hakkab kehtima uus ehitusseadus. Suurim muudatus on ilmselt see, et seni registrisse kandmata ehitise eest tuleb tasuda kopsakas riigilõiv.

“Eriti puudutab see neid, kes ei ole juba enne 2002. aastat eksisteerinud ebaseaduslikke hooneid siiani seadustanud,” selgitas Kuressaare linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Aivo Kesküla.

Nimelt sätestab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, et enne uute seaduste jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise registrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot. Samas on ka ehitisi, mis on küll seaduslikud, ent mingil põhjusel registrisse kandmata.

Kesküla rõhutas, et igasugune ehitustegevus linna territooriumil peab olema kooskõlas kehtivate nõuetega, vältimaks probleeme erinevate ametkondadega ja pingeid naabritega ning tagamaks linna nägusa üldilme säilimise.

“Igast pisiremondist ei pea teatama, küll aga võiks enne kavandatud tööde algust linnavalitsusega konsulteerida, vältimaks hilisemaid ettekirjutusi või haldustrahve,” märkis Kesküla.

Seda, kui paljusid inimesi see teema puudutada võib, ta öelda ei osanud. “Linnas on ebaseaduslikku ehitist raske varjata, sest naabrid annavad meile kohe teada. Pigem puudutab see nõukogude ajal ehitatud individuaalmaju või väljaehitatud pööninguid,” arvas ta. “Ennekõike puutub inimene selle teemaga kokku pangast laenu taotledes, kui tema kinnisvara väärtus alla hinnatakse. Siis on ta kohe meie ukse taga,” rääkis Aivo Kesküla.

Samas muudab uus seadus tema sõnul väikeehitiste püstitamise isegi lihtsamaks. “Vastutus läheb lihtsalt omanike kaela. Tuleb tagada kooskõlastused naabritega, tuleohutus ja muu taoline,” selgitas ta.

Sõrves ollakse aktiivsed

Torgu valla maanõunik Tiia Kluge selgitas , et hajaasustuse korral ei pea alla 20-ruutmeetriseid hooneid arvele võtma. “Kõik oleneb ehitusalusest pinnast,” tõdes ta. Seni on vallale esitatud kümmekond ehitise registreerimise avaldust, aga registreeritud hooneid veel pole.

Salme valla ehitus- ja maanõunik Jüri Kluge täpseid arve öelda ei osanud. “Iga päev käib inimesi,” kinnitas ta. Tema sõnul tullakse arvele võtma mitte ainult kõrvalhooneid, vaid ka elamuid. “Tegemist on hoonetega, mis on ehitatud juba üle-eelmisel sajandil, aga registris pole. Samuti nõukogude ajal ehitatud individuaalelamutega,” selgitas ta. “Ehitusluba võib ju olemas olla, aga projekti pidi omanik ise inventariseerimisbüroosse viima. Tihti jäi see aga tegemata.”

Inimeste praeguse aktiivsuse üle on Klugel hea meel. “Minu teada on siiski aega 2020. aastani hooneid registrisse kanda,” lausus ta elanikele rahustuseks.

Leisi vallasekretär Kaire Müür ütles, et Leisi valla elanikud on seoses seadusemuudatustega vallamajja pöördunud väga aktiivselt. “Iga päev käib andmeid kontrollimas mitu inimest ja järjest tuleb välja objekte, mis on registrisse kandmata,” rääkis Müür. Ehkki ehitiste andmete olemasolu registris saab igaüks ise kontrollida, leidub palju eakaid, kes ei tunne end internetiavarustes koduselt või kel puuduvad üldse võimalused andmeid ehitusregistrist järele vaadata.

Vallasekretäri sõnul on palju andmeid kaduma läinud info hooneregistrist ehitusregistrisse ülekandmisel. “Hooneregistris on toimik olemas ja kõik on korrektne, aga ehitusregistris ei ole mitte midagi,” rääkis Müür, kelle sõnul ei käi jutt pelgalt mõnest kuurikesest, vaid samamoodi elamukompleksi ehitistest. Mõistagi toob elanike järelepärimistega tegelemine ametnikele kõvasti lisatööd, lisas Müür.

Muhus sagimist pole

Muhu valla ehitusspetsialist Indrek Võeras ütles, et Muhus ebaseaduslike hoonete seadustamise pärast väga palju sagimist pole. Samas on hoonete registrist puudumise põhjused väga erinevad. Sarnaselt Leisiga on juhuseid, kus registrikanne on teel ühest registrist teise kaotsi läinud. On ka juhuseid, kus hooned on omal ajal lihtsalt registrisse kandmata jäänud.

Ühtegi ebaseaduslikult ehitatud hoonet Muhus seoses seadusemuudatusega käivitunud andmete ülekontrollimise käigus välja tulnud pole. “Ega need inimesed ei taha ise eriti rääkima ka tulla, teisalt ei pruugi igaüks ka mõista, et ta midagi valesti on teinud,” märkis Võeras. “Lõpuks on veel seegi võimalus, et omand on uuele omanikule üle läinud ja uued omanikud ei pruugi teada.”

Muhu valla ehitusspetsialisti sõnul on juhtunud sedagi, et murega valla poole pöördunud inimene ei osanud lihtsalt oma andmeid registrist üles leida ning tegelikult on tema asjad kenasti korras.

Tõnu Veldre, Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email