Piirivalvurid uue ühendameti struktuuriga kohanenud ei ole (20)

piirivalve2010. aastal liideti politseiamet ja piirivalveamet, kaks erinevat pika ajaloo ja traditsioonidega asutust. Mida arvavad endised politseiameti töötajad ja endised piirivalveameti töötajad ühendameti loomisest praegu, viis aastat hiljem? Kuidas on praeguse politsei- ja piirivalveameti Kuressaare politseijaoskonna ja piirivalvekordoni töötajad ühendameti struktuuriga kohanenud?

Oma uurimistöö jaoks viisin tänavu veebruaris-märtsis Kuressaare politseijaoskonna ja piirivalvekordoni töötajate seas läbi ankeetküsitluse, millele vastas anonüümselt 18 inimest vanuses 20–50 eluaastat.

Korrakaitsjate hulk suurenes

Küsitluse tulemused näitasid, et endiste politseiametnike seas oli erinevaid seisukohti ühendameti loomise suhtes kõige rohkem. Ühendamise pooldajad pidasid positiivseks korrakaitsjate hulga suurenemist. Lisaks tundus neile, et kuna Eesti liitumisel Schengeni viisaruumiga kadus Saaremaal intensiivse piirivalvamise vajadus, võib seda tööd teinud koosseisu kaasata ka korrakaitsesse. Uue struktuuri vastased arvasid aga, et politsei ja piirivalve on liiga erinevad asutused ning sealsetel töötajatel on nii erinevad tööülesanded, et ühendamisel pole mõtet.

Endiste piirivalveametnike seas, kelle jaoks tõi uus struktuur kaasa enim muudatusi ja kelle hulgast lahkus ka kõige rohkem töötajaid, on vastuseis ühisele ametile tugevalt ülekaalus.

Kõige rohkem põhjustab nurinat see, et kadus paljude endine ametikoht, piirivalvurid ja piiri valvamine tunduvad justkui teisejärgulisena.

Näiteks arvas üks piirivalvur: 1.Turvalisus ei suurenenud. 2. Loodetud kokkuhoidu ei saavutatud. 3.Ühendamise järgselt kaadri voolavus suurenes, sest päris palju piirivalvureid tundsid, et neid on reedetud. /—/ SAR-üksus (merepäästeüksus, ingl k Search and Rescue Unit) tegeleb liiga palju korrakaitseliste ülesannetega, lisaks sellele puudub SAR-üksusel korralik põhjalik tegevuskava. (Mees 36–40).

Varem muul ametikohal töötanute negatiivne hoiak ühendameti suhtes on seotud ajakirjanduse kajastustega piirivalvurite kehvast olukorrast uues süsteemis või varasemate kogemustega erinevate ametkondade liitmisest.

Endised piirivalveameti töötajad olid üheselt uue struktuuri vastu. Peamiselt leiti, et kui kaks asutust olid omal alal tugevad spetsialistid, siis uues ühendasutuses teevad kõik kõike ning see paneb teenuste kvaliteedile kõva põntsu. Lisaks arvati, et piirivalvamine ja merepäästevõimekus on tublisti kannatanud, kuna suur osa piirivalvuritest hakkas täitma politsei ülesandeid.

Valik piirivalvurite vastuseid:

Milleks see ühinemine? Mõlemad olid tugeva struktuuriga asutused. Mõlemal oli oma nišš. (Naine 41–45)
Tegemist on/oli nii ülesannetelt kui ka organisatsiooniliselt erinevate asutustega, mis olid ellu kutsutud konkreetsete ülesannete täitmiseks. /—/ Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus on üks asutus ja kõik justkui teevad kõike ja samas teatud valdkondades sisuliselt mitte midagi. (Mees 31–35)

Varem muul ametikohal töötanutel oli erinevaid arvamusi, kuid keegi ei leidnud, et ühinemine toimus õigel ajal.

Merepäästevõimekus kannatab

Küsisin ka, millised muudatused on olnud vastajate jaoks kõige raskemad ja kuidas nad on uue struktuuriga praeguseks harjunud. Endised politseiameti töötajad leidsid, et töö olemust ametite ühinemine väga palju muutnud ei ole. Üldiselt ollakse uue struktuuriga hästi kohanenud ja rahul.

Endised piirivalveameti töötajad arvasid aga, et raskeimad muudatused olid nende töökohtade kaotamine, käsuliini segaseks muutumine ja piirivalve sisuline likvideerimine.

Struktuuriga kohanemise osas on vastused kas täiesti eitavad või pigem vastumeelsed jah-vastused. Näiteks:
Mina suudan kohaneda kõigega, iseasi, kas see kõik mulle meeldib. (Mees 36–40)
Kahe siseturvalisust tagava tugeva organisatsiooni poliitilistel eesmärkidel lammutamine. Algsete lubaduste kohene ja ka edasine ajas moondumine. Keeruline seletada, kui ise selles sogases vees ei uju. (Mees 31–35)
“Lootus sureb viimasena” on täiesti ajakohane väide. Politsei on organisatsioon, kus piltlikult öeldes pole võimalik muudatustega kohaneda, kuna kohe pärast kohanemise märkide ilmnemist viiakse läbi kas järjekordne reform või uued põhimõttelist tööd puudutavad muudatused. (Mees 31–35)

Varem muul ametikohal töötanud leidsid, et nende jaoks pole olulisi raskusi olnud. Pigem olevat ühendameti struktuur ülemäära suur, muudatusi ei viidud aga läbi korraga, vaid need toimuvad pidevalt. PPA ülesehitusega ollakse peamiselt rahul ja kohanemine selles keerulises olustikus on olnud peamiselt hea.

Palusin vastajatel hinnata politseinike ja piirivalvurite koostööd viiepallisüsteemis, kus 1 pall tähendas halba ja 5 palli väga head. Kõige suurem osa vastanuist (44%) hindas koostööd ametnike vahel 3 palliga. 1 palliga hindamist ei esinenud ning 5 palli ja 2 palli kogusid võrdselt hääli, 11%.

Politseinikud põhjendasid oma hinnanguid peamiselt sellega, et ka varem olid Saaremaal suhted kahe ametkonna vahel head ja on seda jätkuvalt. Ning kui alguses oli koostöö võib-olla veidi vastumeelne, siis nüüdseks on kõik “paika loksunud”. Mõistetakse, et piirivalvurid täidavad rohkem politseilisi ülesandeid kui politsei piirivalvelisi, kuid piirivalvuritele ollakse panuse eest tänulikud, kuna liiklusjärelevalve ja avaliku korra tagamine on tõhusam.

Piirivalvurid leiavad aga, et koostöö on liiga ühepoolne. Kui piirivalve korrakaitselisi ülesannete täitmisi ei jõua kokku lugeda, siis politsei piirivalvelised ülesanded võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Lisaks tekitab piirivalvuritele suurt meelehärmi see, et politseinikuga koos peab patrulli minema ka SAR-üksuse liige. Kui aga keegi merel abi vajab, võib merel patrulliva üksuse päästevõime kvaliteet tugevasti kannatada, kuna meeskond ei ole täielik.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et enamus küsitluses osalenuid oli ametite ühendamise vastu. Olenemata sellest, et PPA loodi juba viis aastat tagasi, ei ole asutus siiani täielikult üle saanud sellega kaasnenud probleemidest ja konfliktidest.

Kinnitust leidis, et endised piirivalveametnikud on uue struktuuriga halvemini kohanenud kui endised politseiametnikud. Samuti on ühendamine valmistanud endistele piirivalveameti töötajatele rohkem pahameelt kui endistele politseiameti töötajatele.

Seega leian, et erinevatest asutustest pärit ametkonna paremaks koostööks tuleks teha veel hulk muudatusi, kuulata ära mõlema osapoole ettepanekud ja leida ühtne lahendus.

Karl Juhandi
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient

Print Friendly, PDF & Email