Õnnetus juhtub alati ootamatult

ülo aavikKindlustusseltside portfellides on läbi aegade olnud suurima kaaluga liiklus- ja kaskokindlustuse lepingud, siiski on viimase aastaga oluliselt suurenenud inimeste huvi ka oma elu ja tervise kaitsmise ehk õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmimise vastu.

Võrreldes eelmise aasta algusega on Salva õnnetusjuhtumikindlustuse maht selle aasta esimeste kuudega kasvanud pea kümme protsenti.

Tagajärgi saab leevendada

Vaatamata teadlikkuse kasvule levib aga siiski veel aeg-ajalt ka arusaam, et kui ekstreemsporti ei tehta ning riskirohkes töökeskkonnas ei töötata, siis ei ole vaja ka õnnetusjuhtumikindlustust. Paraku ei lähe see mõtteviis päriseluga kokku, sest õnnetused tulevad alati ootamatult ning need võivad juhtuda sõltumata vanusest, elukohast või harrastustest.

Sagedasemad õnnetusjuhtumid on kukkumistest põhjustatud traumad, sageli tuleb õnnetusi ette just väga tavaliste koduste toimetamiste käigus. Viimase kuu statistikast toon vaid mõned näited: rulluisutajale sõitis jalgratas ette, õunapuuoks vigastas kevadtööde käigus silma, söögitegemisel lõikas nuga sügavalt sõrme. Selge on, et kindlustus ei saa selliseid õnnetusi ära hoida, küll aga saab leevendada nende tagajärgi.

Positiivne on, et ühiskonnas on hakanud viimase aasta jooksul väga kiiresti murenema müüt, et kindlustust on vaja vaid panga- või liisingufirma nõudmisel. Seega on üha valdavamaks muutunud arusaam, et kindlustades kaitsed ikka eelkõige iseennast ja oma peret. Ka õnnetusjuhtumikindlustuse kohta tullakse juba uurima vägagi teadlikult ja selge eesmärgiga kindlustada ennast ootamatute rahaliste väljaminekute või ajutise väiksema sissetuleku vastu, mida õnnetus võib tingida.

Õnnetusjuhtumikindlustuse variante, mille vahel valida, on mitmeid – alates ühekordsest valurahast kuni püsiva puude hüvitiseni. Otsus õigeima lahenduse kasuks tuleks langetada lähtuvalt inimese elustiilist ja soovidest ning mõistlik on nõu pidada ka kindlustusseltsi esindajaga.

Lühidalt öeldes on üks võimalus otsustada lepingu sõlmimisel valuraha kasuks, sel juhul makstakse hüvitist sõltuvalt vigastusest ühekordsena ning protsendina maksimaalsest kokkulepitud rahasummast. Valurahahüvitise saamiseks ei ole vajalik töövõimetuslehele jäämine ning kui töö võimaldab, saab tööl edasi käia. Ligi pooled Salva õnnetusjuhtumikindlustuse sõlmijatest on valinud selle variandi.

Hüvitis võib olla suureks abiks

Teiseks variandiks on päevaraha eelistamine, mis on abiks olukorras, kus jäädakse ajutiselt töövõimetuks. See on suureks abiks õnnetuste korral, kus trauma on nii tõsine, et tööl ei ole mõnda aega võimalik käia. Lisaks valu- ja päevarahale on võimalik kindlustusega kaitsta ennast olukordade eest, kus õnnetuse tagajärjel kujuneb välja püsiv puue, tervisekahjustus või inimene koguni sureb. Seega on õnnetusjuhtumikindlustus vajalikuks täienduseks riigi poolt makstavatele haigushüvitistele.

Kõiki neid variante saab omavahel ka kombineerida ning kindlustusperioodiks võib määrata sõltuvalt soovist isegi vaid mõned päevad kindla ajaperioodi tarbeks.

Huvi just sedasorti, kindla ajaperioodi, ürituse või sündmuse ajaks kindlustamise vastu on Salva portfellis kuust kuusse kasvanud. Seda eelistavad need inimesed, kes teevad hooajatöid või tegelevad kindlal aastaajal mingi spordialaga.

Eeldatavasti suureneb huvi õnnetusjuhtumikindlustuse vastu lähiaastatel veelgi. Õnnetused tulevad alati ootamatult ning klientide senine kogemus ja tagasiside näitavad, et mõistlik on end nende tagajärgede eest kaitsta. Saadud hüvitis võib olla õnnetuse korral väga suureks abiks jooksvate kulutuste katmisel, olgu selleks pangalaen, küttekulud või autoliising.

Ülo Aavik
Salva Kindlustuse Kuressaare esinduse juht

Print Friendly, PDF & Email