Kunstikodu 20. sünnipäev

HINDAVAD KUNSTI: Vasakult Raekoja administraator Jana Kiil, Raegalerii perenaine Lii Pihl ja galerist Aleksander Baumann. Foto: Tambet Allik

HINDAVAD KUNSTI: Vasakult Raekoja administraator Jana Kiil, Raegalerii perenaine Lii Pihl ja galerist Aleksander Baumann. Foto: Tambet Allik

Raegalerii 20 tegevusaastat – on seda vähe või palju? Sama keeruline on vastata küsimusele, mis on kunst, kust tema algab ja kuhumaani ulatub. Kahtlemata on galerii oma tegevusega olnud oluliseks majakaks kunstimaailmas nii Kuressaare kui ka kogu maakonna rahvale. Esindushoone ongi üks õige kunsti näitamise koht. 

Raegalerii perenaine Lii Pihl oli juubelit ette valmistades tõsiselt vaeva näinud. Juba galerii tegevust kaante vahele saada polnud kindlasti kerge, seda nii kirjanduslikus kui ka kunstilises, ammugi siis majanduslikus mõttes. Aga hakkama ta sai ja koostööst Boris Šestakoviga sündis ühtaegu nii kaunis kui ka ülevaatlik ja ajalugu talletav raamat. Läinudreedesel piduõhtul tänati toetajaid, sõpru ja kunagisi kaastöötajaid. Imelikul kombel oli neid kõiki päris palju.

Kogu pidu jättiski sellise armsa väikese suguvõsa kokkutuleku mulje. Kõik oodatud-kutsutud küll kohale ei jõudnud, aga nende olemasolu võis ometi tunda ja tajuda. Juubeliraamatut sirvides ja sünnipäeva puhuks näitusesaalidesse üles seatud plakateid uurides sai aastate jooksul toimunust hea ülevaate.

Kõrvuti kunstinäituste korraldamisega on Raegaleriis ikka ka näitemängu tehtud ja seegi kord said pidulised osa ajaloohõngulisest teatritükist. Muusikalist meeleolu pakkus kahemehebänd Rääma Blue Pärnust – Papa Janson ja Üllar Kallau.

Tähelepanuväärne oli seegi, et just Üllar Kallau oli mees, tänu kelle installatsioonile raekoda endale 2001. aasta suvel korraks helenduva torni sai. Torn raekoja katusel on tänaseks nii ajalugu kui ka tulevikuunistus.

Linna parim näitusekoht

Kui otsida inimest, kes Raegalerii algusaegu täpsemalt mäletada võiks, on selline mees Aleksander Baumann. “Mul on see nii meeles, kuidas me Liiga Hansas (kunagine populaarne Hansa kunstikohvik Tallinna 9 – T. K.) kokku saime. Ma ei suutnud ära imestada, kust planeedilt ta tulnud on. Tal olid tohutult huvitavad mõtted – koostöö kunstimuuseumiga, teeme suure galerii ja rendime raekoja!”

Tegelikult nii oligi, MTÜ Kuressaare Raeühing rentis linnavalitsuselt raekoja ruumid ja hakkas seal galeriid pidama. Tõsi, ideed ja reaalsus olid paraku eri maailmadest ning juba mõne kuu möödudes oli selge, et plaanid olid liiga kõrgelennulised, rent veel kõrgem. Aga koostööleping Eesti kunstimuuseumiga sai sõlmitud. “Ega meid esialgu tõsiselt võetud. Ju ei saadud aru meie taotlustest ja soovidest. Teisel katsel kirjutasime kunstimuuseumi direktrissi Marika Valguga koostöölepingule alla. Esimese näituse avakõnes ütles proua Valk välja umbes sellise mõtte, et hoidke seda galeriid kohana, kus oma töid näidata oleks igale kunstnikule auasi ja privileeg. Ma arvan, et Lii on sellega uhkelt hakkama saanud. See on Kuressaare parim näitusekoht.”

Riigikogu liige ja ekslinnapea Urve Tiidus ütleb, et kui ühes linnas on olemas galeriid ja kunstikeskused, on sellel linnal vedanud. “Ilma kunstihariduse ja kunstist osasaamise võimaluseta jääb inimese elu vaesemaks. On jumalast tore, et sellel galeriil on olnud tublid eestvedajad ja et on leitud võimalusi galerii tegevuse rahastamiseks.”

Aeg paneb ise paika

Tulevikule mõeldes ütleb Baumann, et aeg ise paneb siin paljugi paika. “Arvestada tuleb hetke kunstitrende, kunsti kaasaegsust ja sotsiaalsust. Igasuguseid asju peab olema, kuid põhijoon võiks olla traditsiooniline. Kunstnik peab väga hästi valdama joonistamist ja maalimist. See on nagu muusikutel – kui nooti ei tunne ja mängida ei oska, siis ta vilistatakse saalist välja.” Kunstis saab Baumanni sõnul pugeda n-ö tänapäevase kunsti tegemise sildi taha, kuigi tegelikult on mitmel puhul tegu vaid oskamatusega. “Muusikas me tunneme selle kohe ära, kunsti puhul mitte alati.”

Tiidus soovib Raegaleriile tulevikuks fantaasiat huvitavate kunstnike ja koostööpartnerite ning vahendite leidmisel. “Et Lii saaks oma ideid ellu viia. Kunstiga seotud ideid pole siin kunagi nappinud.”

Nende soovidega jääbki üle ühineda. Kaugel see järgmine tähtpäev siis enam on – nii umbes kuuekümne näituse jagu. Tuleb vaid loota, et Raegalerii saab oma 25. juubeliks ruumide valgustuse paika ning remondikoera sabast lõplikult üle.

Print Friendly, PDF & Email