
TULLA VÕIVAD KÕIK: Kuressaare eralasteaias Kõige Suurem Sõber käib nii linna- kui ka maalapsi. Pildile on jäänud (vasakult) Ainor Nõmm, Ragnar Kurm, Kädy-Liisa Lember ja Ruby Rose Greenwood. Foto: Raul Vinni
Lääne-Saare lapsevanemaid paneb nördima teadmatus, kas nad saavad Kuressaares soovitud lasteaiakoha või mitte.
Lääne-Saare vallas, linnast vähem kui kümne kilomeetri kaugusel elava Kristiina* sõnul polnud tal oma suurema lapse jaoks linnas lasteaiakoha saamisel mingit probleemi, küll aga tekkis see ootamatult nüüd, mil on vaja kohta väiksema jaoks.
Emade klubis käiva Kristiina sõnul kinnitas selle aasta algul klubi külastanud linna haridusnõunik Õilme Salumäe, et nendele Lääne-Saare vallas elavatele lastele, kelle vanemad tegid lasteaiakoha saamiseks vastava avalduse 2013. aastal, on tänavu lasteaiakoht garanteeritud. Salumäe viidanud linna ja endise Kaarma valla vahel sõlmitud ühtse haridusruumi lepingule ning öelnud, et lasteaiakoha saanud laste nimekirjad avaldatakse maikuu jooksul.
“Olin kindel, et saame selle koha, sest avaldus linnavalitsuse koduleheküljel oli ju ammu tehtud,” rääkis Kristiina. “Siis hakkasin aga vaatama, et lasteaedades on juba koosolekud uute laste vanematele, aga meile pole keegi midagi teatanud.”
Last polegi nimekirjas?
Kristiina helistas seepeale linnavalitsusse Õilme Salumäele. “Tema ütles, et minu last pole üldse selles nimekirjas, mis Lääne-Saare vald linnavalitsusele saatis. Et helistagu ma valda. Vallast öeldi mulle aga, et kuulun Aste piirkonda.” Kristiina teatas seepeale, et ei teinud avaldust mitte Aste, vaid Kuressaare lasteaias koha saamiseks.
“Kuidas saab nii olla, et vald lapsevanematega ei suhtle ega anna teada, et nende lastel polegi enam linna lasteaias kohta?” imestas Kristiina. “Kas tõesti peaksin iga päev sõitma 30 kilomeetrit, et laps lasteaeda viia ja sealt koju tuua? Mina sellega nõus ei ole.”
Kristiina ise töötab linnas ja ta vanemad lapsed käivad samuti Kuressaares koolis.
Nüüd ei teagi Kristiina, mida edasi teha. “Linn väidab, et neil ei ole rohkem lasteaiakohti, vallast ma end välja registreerida aga ei tahaks,” rääkis ta. “Emade klubis oleme seda teemat arutanud ja seal kuulsin, et umbes 25 last on praegu nimekirjadest välja jäetud. Kui kõik nende laste pered end vallast välja ja linna sisse kirjutaksid, kust need lasteaiakohad siis võetaks?”
Kristiina hinnangul on olukord nukker: “Linn väidab algul, et jah, me saame koha, nüüd aga, et nad ei ole enam kindlad, et peavad otsima ja kõik avaldused läbi vaatama.”
Kristiina sõnul ütles Lääne-Saare abivallavanem Tiina Luks talle, et tegeleb asjaga, ja palus oodata käesoleva nädala lõpuni. “Seda ta kindlalt ei öelnud, kas ma saan linna lasteaeda koha või ei saa,” märkis Kristiina.
Kristiina hinnangul on segaduse taga linna- ja vallaametnike tegemata töö. “Nad oleksid pidanud varem reageerima, et sääraseid olukordi ei tekiks, aga uut ühise haridusruumi lepingut pole ju tulevikuks ikka veel sõlmitud,” lausus ta.
Kirjutas end linna sisse
Muratsis elava Maria sõnul sai tal segasest olukorrast villand. “Närvid ei pidanud vastu, kirjutasin end linna sisse, sest ei näinud muud võimalust,” ütles ta.
Nelja lapse ema sõnul jäi ta lasteaiakohast Kuressaares ilma ka möödunud aastal ning üks laps käib seepärast eralasteaias, kuna munitsipaallasteaias ta kohta ei saanud.
“Valda nagu üldse ei huvita, kus ma lasteaiakoha saan, soovitati, et pöördugu ma oma probleemiga linna poole,” rääkis Maria. “Mulle pakuti võimalust Astes lasteaiakoht saada, aga kuidas ma Muratsist last sinna viima hakkaksin?”
Maria leiab, et segaduses on süüdi valla ja linna omavaheline kemplemine ühtse haridusruumi teemal. “Lahendagu oma probleemid ära, et lapsed ja vanemad ei kannataks.”
Kudjapel elava Anneli jaoks algas nädal aga rõõmusõnumiga – tema sai oma lapsele linna lasteaias koha. “Olen selle üle õnnelik ja tänulik,” kinnitas Anneli. Tema hinnangul on tänavune kevad olnud pingeline aeg. “Olin ka ise närvis ja plaan B oli end hoopis linna sisse kirjutada, aga minu jaoks lahenes olukord positiivselt.”
Anneli avaldas arvamust, et sai lasteaiakoha seetõttu, et elab linnale nii lähedal – kõigest 400 meetri kaugusel Kuressaare piirist. “Mu oma tutvusringkonnas on vähemalt paar peret, keda see lasteaiakohtade probleem puudutab. Hoian ka neile pöialt, et nad lasteaiakoha saaksid,” ütles ta.
Aste lasteaia direktori Maarika Ellermaa sõnul neid lapsi, kes elavad teisel pool linna, näiteks Kudjapel, Muratsis ja Vaiveres, Aste lasteaias ei käi. “Käivad ikka need lapsed, kes elavad meie piirkonnas,” rääkis ta. “Linna lähipiirkonda sisse kirjutatud lapsed on üldjuhul saanud koha ikka linna lasteaias – see on loogiline ja minu teada kehtib see mõistlikkuse printsiip ka praegu. Pigem antakse mõista nendele vanematele, kes siin meie piirkonnas elavad, et toogu lapsed Aste lasteaeda.”
Kuressaare eralasteaia Kõige Suurem Sõber direktori Siiri Rabi sõnul on nende lasteaed valmis kõik soovijad vastu võtma, olenemata sellest, kas laps elab linnas või maal. “Tõsi, meil on üsna vähe kohti, kõigest kakskümmend,” möönis ta.
*Lapsevanemate nimed on nende palvel muudetud.
KOMMENTAAR
Geili Heinmaa, Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja:
Praegu käimasolev lasteaiarühmade moodustamine ei ole seotud läbirääkimistega ühtse haridusruumi uue lepingu sõlmimiseks. Lasteaiarühmade komplekteerimine järgmiseks õppeaastaks toimub veel vanade tingimuste alusel – praegune leping kehtib 2015. aasta lõpuni.
Hetkel Kuressaare lasteaedade rühmade komplekteerimisprotsess alles käib. Laekunud avaldusi lasteaiakohtadele vaadatakse üle 31. maini, nimekirjad selguvad pärast seda. Nii Kuressaare linn kui ka Lääne-Saare vald töötavad ühiselt selle nimel, et leida suve jooksul rahuldav lahendus kõigi lapsevanemate jaoks.
Tiina Luks, Lääne-Saare valla abivallavanem:
Kaarma vallavolikogu on 2012. aastal kehtestanud määrusega, millised endise Kaarma valla külad asuvad Kuressaare mõjupiirkonnas, millised Aste teeninduspiirkonnas.
2007. aastal allkirjastatud nn ühtse haridusruumi kokkulepe kehtib ka praegu, kuni 31. detsembrini 2015, selles osas ei ole mitte midagi muutunud. Põhimõtted on täpselt samad, mis olid eelmisel aastal. Praegu käivad läbirääkimised valla ja linna vahel uue ja senisest enam reguleeritud lepingu sõlmimiseks, mis hakkaks kehtima uuest, 2016. aastast. Lasteaiarühmade komplekteerimine eelolevaks sügiseks käib hetkel kehtiva lepingu järgi.
Vastavalt eelnimetatud määrusele olen linnavalitsusele esitanud nimekirja neist lastest, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Lääne-Saare vallas linna mõjupiirkonda jäävates külades.
Pingeline on olukord eelkõige nende vanemate jaoks, kes on teinud avalduse linnas lasteaiakoha saamiseks, kuid kelle elukoht rahvastikuregistri järgi ei ole Kuressaare mõjupiirkonda jäävas külas.
Praegu Kuressaare lasteaedade rühmade komplekteerimine alles käib. Laekunud avaldusi lasteaiakohtadele vaadatakse üle 31. maini, lõplikud nimekirjad ei ole kinnitatud.
Kuressaare linna lasteaedadesse laste vastuvõtu ja väljaarvamise kord näeb ette, et rühmade komplekteerimise aeg on 1. aprill kuni 31. mai.
Ühelegi Kudjape või Muratsi lapsevanemale ei ole mina öelnud, et viige laps Aste lasteaeda – Kudjape ja Muratsi on mõlemad linna mõjupiirkonnas ja me püüame koostöös linna esindajatega leida lahendused, et kõik lapsed saaksid linnas koha. Aga loomulikult võib Aste lasteaeda minna ka Kudjapel või Muratsis elav laps, kui tema vanem seda soovib, võib-olla kellegi jaoks on see lahendus.
Mure korral palun siiski pöörduda vallavalitsuse poole, me teeme kõik selleks, et olukord lahendada, aga see võtab veel aega.
kui salumäega peate jägelema siis jõudu ja jaksu teile.minu närvid vastu ei pidanud.täielik pedant!
Mida see Salumäe siia puutub. Kui Lääne Saare vald last nimekirja ei pannud, siis seda seal pole ja Salumäel ellik linnal pole midagi teha.
Loen pealkirja ja sisu, kuid ei pane mõistatust kokku. Kas lasteaiakohad on haiged, nohus või kusagile nö. varvast visanud, et nende pärast nii mures ollakse?
Kes väidab, et ei lisanud? Õilme.
Eks asi keerle ikka selle kehtib/eikehti ”Kuressaare linna ja Kaarma valla ühtses haridusruumis tegutsemise kokkulepe” lepingu ümber.
Kokkulepe ütleb küll: ”Kokkuleppeosalised on kokku leppinud, et ühtses haridusasutuste teeninduspiirkonnas tegutsevad kokkuleppeosaliste haridusasutused kohtlevad kõiki rahvastikuregistri andmebaasis vastaval territooriumil registreeritud isikuid võrdsetel alustel.” ja kõik oleks nagu üheselt arusaadav, kui poleks eelnevalt asja, mis ”täpsustab”, millest jutt. Mis on need teeninduspiirkonnad, millest jutt.
”Kokkuleppeosalised on koostöö arendamiseks hariduse valdkonnas kokku leppinud algatada menetlus Kuressaare linna ja Kaarma valla haridusasutuste ühtse teeninduspiirkonna ulatuse määratlemiseks. Käesoleva kokkuleppe alusel esitavad kokkuleppeosalised otsuse eelnõud Kuressaare Linnavolikogu ja Kaarma Vallavolikogu menetlusse Kuressaare linna munitsipaalomandis olevate üldhariduskoolide ja lasteaedade teeninduspiirkonna laiendamisest Kaarma valla territooriumile”
Küsimus ei ole mitte selles kokkuleppes, vaid selle kokkuleppe ”ümber”. Ehk rakendusaktides, mis määravad teeninduspiirkonnad — ”kõiki” võrdselt küll aga kõik ei ole ”kõik”.
EDU! Hiiu vallale, kes sarnase probleemi ees oli ja lahendas ”kuidas ma viin lapse sinna laseaeda” probleemi väga lihtsalt — ei viigi, vald viib.
PS. Mis on siis Kuressaare linna mõjupiirkond?
Kasti küla, Keskranna küla, Kudjape alevik, Laheküla küla, Lilbi küla, Muratsi küla, Mõisaküla küla, Mändjala küla, Nasva küla, Paimala küla, Praakli küla, Sikassaare küla, Tahula küla, Upa küla, Vaivere küla, Vatsküla küla.
Aga kuidas saab Tiina Luks ütelda, et viige Astesse, kui soovite?
Lihtne — Aste Lasteaia toimepiirkond on kogu Kaarma valla territoorium.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13324457 (Jaanika Tiitsoni jutt ”puhtast lehest” uue valla puhul oli juba enne ajalehes avaldamist täielik jama.)
Ega linnas olukord teistsugune pole. Olles sünnist saati kuressaarlane ei ole täna mu lapsel kohta lasteaias. Linn mis reklaamib end hea ja lastesõbraliku keskonnaga ja millest lahkub igal saatal ca paarsada inimest ja nüüd ei suuda lasteaias lastele ruumi leida? Mis kasu on kogu sellest Saaremaale elama meelitamisest kui reaalselt keskkond seda ei luba? Või peab linnast maale elama minema, et saaks linna lasteaia koha?
Lasteaia koha saavad eelkõige rikkamad ja ülejäänud valitsakse näo järgi. Oma soovitud lasteia kohta ei saa. Olen isiklikult poolteist kuud Salumäega vaidlend ja tulutult.
vallalt ei ole midagi head loota. Kujutage ette, et töötate Kuressaares, laps paariaastane ja peate panema ta teeninduspiirkonna järgi Aste lasteaeda – mida teete, kui laps äkitselt haigestub? VAld saadab auto lasteaeda järgi ja toob lapse ära?
Lisaks sellele väiksele lapsele on teil peres veel 2 last, kes käivad linna koolis (üks gümnaasiumis ja teine põhikooli astmes), neid ei saa Aste kooli panna. Mis teha? Saata see neetud vald ….. ja kirjutada linna sisse. Soovitan seda teha kõikidel, kes lapse tulevikust pisutki hoolivad, teie närvid jäävad alles, laste närvid jäävad alles ja ei mingit Õilmet sinna vahele. Tegelikult võiks keegi valla ja linna kohtusse kaevata, kuna ei saa lasteaia kohta, aga tundes vallas istuvaid ametnikke, see kohtuotsus neid ei morjendaks, neid kõigutavad vaid uued valimised – kahju, et need alles 2017.
Toomas Kasemaa tegi Kuressaare kaasava eelarve raames ettepaneku ”Alusharidus kättesaadavaks – võrdsed võimalused igale lapsele”:
”Iga inimene vajab võrdset kohtlemist, eriti vajavad tuge lastega pered, et nende vanemad saaksid lastekasvatamise kõrvalt tööl käia. Kuressaare linna kodulehe andmetel on hetkel kõik linna lateaiakohad täis ja lapsi võetakse järjekorda. Järjekord ei ole lasteasutuse kasutamise võimalus, mis on loodud teistele väikestele linnaelanikele. Probleemi lahendamiseks on vaja luua lasteaedadesse lisarühmi või maksta toetust eralasteaedades (lastehoius) hoitavale lapsele või kodus last kasvatavale vanemale.
Kuressaare linnal nagu igal omavalitsusel on kohustus tagada lastele päevane lastehoid vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 10.”
Kõigi ettepanekutele on nüüdseks antud ka ekspertarvamus.
Eksperdid: ”Ettepanek on esitatud väga üldsõnalisena ja selles puudub selgus rahalise toetuse kasutamise viisi kohta.”
???!!!
Mina ei ole mingi ekspert. Aga halvustamata teisi ettepanekuid, on minu silmis see ettepanek üks kõige konkreetsemaid — on öeldud palju raha kulub kaasavast eelarvest (kõik ja jääb veel puudugi), millal seda tuleb teha (kohe, sest lapsed ”vananevad”) ja miks (sest seda asja peab omavalitsus tagama).
See eksperthinnang ei tundukski nii jabur, kui teiste ideede ekspertarvamused ei oleks stiilis:
Avatud Noortekeskuse videotehnika on tõepoolest vananenud ja uus suur teler tooks paljudele rõõmu. Ootepaviljone võiks linnas alati rohkem olla, sealhulgas Smuuli rajoonis. Aastaringsete WC-de vajadus rannaalal ja pargis on täiesti olemas ja vajab lahendamist. Ettepanekus sõnastatud probleem on Kuressaares täiesti olemas ja pakutud eelarve on probleemi lahendamiseks kohane. Asjokohane ettepanek. Nõustume, et hauaplatside korrastamiseks mõeldud tööriistu võib kalmistul alati rohkem olla ja nende valik laiem. jne jne
Ainsa sai ”ekspertidelt” otseselt negatiivse hinnangu konkreetne soov lasteaiakohtade loomiseks Kuressaarde.
EDU!Huvitav, kes on need inimesed sinna “maale” elama ajanud, eks ikka ise läinud.
Kui linnast lahkuvad rikkamad maale oma uutesse majadesse, siis mujalt valdadest tulevad noored inimesed oma väikelastega jälle linna ja tasakaal on säilitatud ning linna lasteaia kohad täidetud.
Ainus võimalus uuel, suurel, rikkal, võimsal Lääne-Saare vallal linna lähedale oma uus lasteaed valmis ehitada!
Vi
kgade parandus:Ainsana sai ”ekspertidelt” otseselt negatiivse hinnangu konkreetne soov lasteaiakohtade loomiseks Kuressaarde.
Armsad emad, teadke, et kõige turvalisemalt ja paremini tunneb laps end teiega koos kodus olles. See on tahte korral täiesti võimalik olenemata rahalisest seisust, muidugi tingimusel, et lapsel on isa, kes oma peret üleval peab.
Korrutatakse,et eestlasi sünnib liiga vähe.Kui noor pere ei saa lasteaiakohta oma esimesele lapsele,siis pärast sellise kadalipu läbimist mõtleks pikalt suurema pere loomisele.
TEHKU ÜKS LASTEAED JUURDE KRT ET KÕIK ARA MAHUKSID, AGA EIIII KUS SAAB SIIS. LAME. JA SIIIIS TÖÖL KÄIA EI SAA JA ELA VIIMASES VAESUSES RAISK,
kui info on kõik ühe inimese käes. Õilmest on kahju, kuid süsteemi vead tekitavad pingeid, mille ise lõi. Lasteaeda peaks saama registreerida jooksvalt, mitte kampaania korras 1 kuu jooksul ja siis tekitada suur segadus. Viimasel ajal linnavalitsuselt ainult segadust tulebki.
See ju tore, Tiial huvid taga, et oma eralastead lapsi täis saada. Ajame inimesed närvi ja siis pakume võimalust abilinnapea eralasteaeda minna.
Mida sa teed, kui laps jääb linna lasteaias haigeks? Võtad lapse lasteaiast ära ja viid enda töö juurde? või linn võtab lapse lasteaiast ära ja toob Sulle töö juurde? Või lähed võtad ise lapse lasteaiast ära ja viid koju ravile?
Juba 2 aasta pärast on 2 omavalistuse peale 86 last vähem!
Juba 4 aasta pärast on 2 omavalitsuse peale 175 last vähem!
juba 6 aasta pärast on 2 omavalitsuse peale 266 last vähem!
jutt siis vanuserühmast 0-9 aastased
Kas ehitame lisaks ühe lasteaia, et siis 4-6 aasta pärast see kinni panna? Või suudame paariks aastaks mingid kokkulepped saavutada ja ajutised lahendused kasutusse võtta?
Mul täpselt sama mure registreerisin lapse lasteaeda 2013,kui laps oli 1kuune nüüd öeldi,et avaldus on kehtetu.Käisin linnas tööl nüüd pean lapse Aste lasteaeda panema see teeb 20 lisa km päevas vanem laps käib KG-s,kes kompenseerib nii aja kui bensiini,vallast öeldi,et oma mugavuse pärast ei pea last linna lasteaeda panema!
Ega koolikohtadega asjad teisiti pole. Lääne-Saare valla lastele tehti sel aastal lihtsalt ära, kui välja arvata need, kellel on sobiv perekonnanimi. Hoolimata sellest, et KG klassid said nö täis, on nüüdseks juba kaks last vähemalt sellist, kelle vanematele ei sobinud muu kool ja on kuidagi suutnud ikkagi KG nimekirja saada!?!?!?! Kus on see võrdsus ja õiglus, millest Linnavalitsuses räägitakse!?!?!
Ei kujuta ette kuidas need lasteaiad nii väikeseks jäänud on? 90-ndate algul oli lapsi nagu kordades rohkem ja ometi mahtusid kõik neisse samadesse hoonetesse ära. Mis siis nüüd viga on? Toona oli ~25 last rühmas ja ei häda miskit, kas nüüd siis võetakse vaid 10 last rühma? Vaevalt nüüdseid lapsi rohkem on Kuressaares kui laulvarevolutsiooni aegseid.
Aga mida see Casemaa siis tarka ette pannud on, millest ainult napsune Volli aru saab? Et “teeme 30.000 eest igavese õnne igaveseks ajaks või?”.Üliandekas ettepanek. Kui Volli Kuressaares elaks, oleksin esitanud ettepaneku talle 30 000 eest uus pea hankida- Vana pea küll arvutab, aga viskab iga natukese aja tagant sinist ekraani nagu vana Windows ja aju jälle tühi.
Läänesaarlased, valige aga kõigiga lõputult tülitsev A.Tinno ja teil pole paari aasta päras enam midagi peal oma kümne näpu ja tühjade peopesade.
Uskumatu võiks uurida seadusi mis puudutavad koolieelseid lasteasutusi.Pole mõtet võrrelda minevikuga-oli siingi ööpäevane lasteaed kus rühma KOLMEKÜMNEST lapsest ööbisid lasteaias suurem enamus olenemata kodu kaugusest.Hämmastav on see,et ikka nähakse lasteaias majutus-ja toitlustusasutust.Viiskümmend põrsast võib ka panna ühest mollist sööma ja koos põhku magama sättida.Iseasi on see mida need “põrsad” oma esimesel kooliaastal tundma peavad.
oma lapsele järgi ja viin ta koju, igal juhul ei nõuaks see minult ei auto olemasolu, et Aste sõita ega suurt aja kulu ning vajadusel, kui tööpäev pikemaks venib, toovad vanemad lapsed pisikese lasteaiast minu töö juurde. Ja ei mingit ringi autoga Aste ja tagasi.