Egle Beek teeb näitlejad ilusaks

Foto: erakogu

Foto: erakogu

Me kõik oleme elus seisnud silla ees, millest tuleks ehk üle minna ja see seejärel põlema pista. Igaüks seda ei suuda. Egle Beek suutis ja on nüüd õnnelik.

Jumala eest, grimeerijat ei maksa kunagi nimetada jumestajaks. See on sama, kui nimetada tislerit puuraiduriks või keevitajat sepaks. Väga ausad ja auväärt ametid kõik, kuid ikkagi üsna erinevad.

Grimeerija on see meister, kes televisiooni tarbeks võib valmis meisterdada habemega naise, kiilaka vanamehe või peksa saanud nooruki. Jumestaja teeb pruudi pulmadeks või neiu koolilõpetamiseks ilusaks. Samas on grimeerija ühtlasi ka jumestaja, aga jumestaja grimeerija mitte kunagi.

Pöördepunkt

Kuressaarest pärit Egle Beek on pärast elus tehtud kannapööret jõudnud grimeerijana nii kaugele, et tema käe alt tulevad näiteks need näod, keda tuhanded imetlevad “Naabriplika” seriaalis. Sekka igasugu reklaamide, filmide, ajalehtede juures töötegemist. Töötada on tulnud ka “Tujurikkuja” tegelastega, Merle Palmistest on saanud tulnukas, Harry Kõrvitsast Jumal ja Kristjan Jõekaldast ninja. Need on vaid mõned näited, mis Eglele kohe meelde tulevad. Tee sellesse ametisse jõudmiseni oli käänuline.

“Mitte kunagi ei ole hilja midagi uut õppida või elus kannapööre teha,” on Egle kindel. Ta teab, et oma mullis elades on turvaline, kuid kui selle hind on rahulolematus ja hing ihkab midagi muud, siis tuleks see miski muu ära teha. Muidu rahu ei saa.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email