Majutusettevõtjad: käibemaksutõus toob koondamisi (24)

TÕSINE ASI: Majutusettevõtja Mati Tarvise sõnul peaks maksutõusule lähenema regionaalselt. Angela Nairis, Marvi Ehte ja Terje Nepper on päri. Esiplaanil on ka Piret Pihel. Foto: Irina Mägi

TÕSINE ASI: Majutusettevõtja Mati Tarvise sõnul peaks maksutõusule lähenema regionaalselt. Angela Nairis, Marvi Ehte ja Terje Nepper on päri. Esiplaanil on ka Piret Pihel. Foto: Irina Mägi

Riigikogu liikmetega Kuressaares majutuse käibemaksu ja kütuseaktsiisi teemal kohtunud ettevõtjad tõdesid, et maksutõus mõjuks Saaremaa majutusettevõtetele rängalt.

Saaremaa ettevõtjate liidu ja SA Saaremaa Turism eestvedamisel eile toimunud kohtumisel ettevõtjatega olid riigikogu liikmetest Kalle Laanet, Urve Tiidus, Andres Ammas ja Raivo Aeg. Kui riigi esindajad said välja tuua selgitusi, milleks nt majutuse käibemaksu on tarvis ikkagi 2017. aastast tõsta 9 protsendilt 14 protsendi peale, siis ettevõtjad tõid lagedale sellega kaasnevaid tõsiasju.

Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees, OÜ Arensburg tegevjuht Terje Nepper kinnitas, et temal ei jääks sel juhul muud üle, kui töötajate arvu kärpida. Ehkki turismist ei saa kõnelda kui suurimast rahatoojast majandusse, on selles valdkonnas väga suur tööhõive. “Kõige suurem ongi meil tööjõukulu ja sellega seoses olen ma arvestanud oma ettevõttes kümne töökoha kaotamisega kindlasti,” nentis Nepper. “Muidu ei tule lihtsalt välja.”

Nepperi sõnul ei saa majutusettevõtjad koondamiste asemel loobuda näiteks mõneks ajaks investeeringutest. “See ei ole selline asi, mille saaks lihtsalt ära jätta, siis me ei toimi turul,” põhjendas ta.

Samuti ei ole tema sõnul võimalik tõsta hindu, sest kui nende kõrvalt rääkida ka kütuseaktsiisi tõusust, on Saaremaale siiski tunduvalt pikem sõit kui Pärnusse või Haapsallu. “Kui vaatame veel lisaks olukorda laevaliikluses ja meie olematut lennuliiklust, siis mida riik õigupoolest selleks teeb, et turistid ikka tuleksid siia?” küsis ta.

Saaremaa üks kauaaegsemaid reisikorraldajaid, Saaremaa reisibürooga seotud Marvi Ehte tõi välja tõsiasja, et nt Leedu on taolise maksutõusu ära proovinud ja otsustanud sellest loobuda, kuna see ei toonud oodatud tulemusi. “See on kogemus, millest võiks õppida.”

Ehte hinnangul on mõneti kummastav ka see, kuidas EAS ei panusta Eesti turismisihtkohana reklaamimisel niivõrd lähinaabritele, vaid otsib uusi kaugemaid paiku, kust turistid võiksid tulla. Tema sõnul ei tohi kunagi unustada neid lähemaid kohti, kust tuleb siiski kõige rohkem turiste. Seda enam, et jätkuvalt tuleb neil nt leedulastele järjepidevat selgitustööd teha, kus see Saaremaa ikkagi asub.

Viimastel aastatel on turismiasjalised olnud küll jätkuvalt esindatud ka neis paigus messidel, ent paljuski oma rahaga. Põhjus, miks lähinaabrid võiksid olla üks prioriteete, peitub selles, et abi oleks sellest just säärastele paikadele kui saared.

Marvi Ehte tõi lisaks välja, et eriti drastiliselt puudutaks käibemaksutõus maapiirkonna majutusasutusi, kel on niigi keeruline. Ta ei usu, et nad kõik uksed päevapealt kinni paneksid, ent ilmselgelt mõeldaks tõsiselt, kas pidada eraldi tööjõudu või üritada omal käel hakkama saada. Samuti piirataks tegutsemisaega ainult suveperioodiga või müüdaks turismitalu sootuks maha.

Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer, kes esindas kohtumisel ka maaturismiasutusi, tõdes, et üle Eesti on juba umbes paarsada maamajutajat kinnitanud, et maksutõusu järel tuleb neil tõsiselt kaaluda uste sulgemist. Tofferi hinnangul tuleks kindlasti teha mõju-uuring, et oleks täpselt teada, kuivõrd maksutõus majutusasutusi ikkagi mõjutab.

“Kui praegune situatsioon kokku võtta, siis jämedalt öeldes oleme ikka väga essus seisus,” nentis 20 aastat tegutsenud Jurna turismitalu peremees Mati Tarvis. “Moskva rong on maha võetud, Peterburi rong samuti, lennuk on meil igavene hädapätakas ja parvlaevadega saab juba praegu igasugust “nalja”. Nüüd veel otsa käibemaks ja aktsiisid,” rääkis Tarvis.

Tema sõnutsi on kõik kehvad asjad tulnud riburada. Tarvise sõnul võib ju öelda, et tuleb leida rohkem põhjuseid, miks turistid tahaksid Saaremaale tulla ja siin pikemalt viibida, nagu soovitas Urve Tiidus, et mõningane hinnatõus tasa teenida, kuid praeguse lennuühenduse ja ka ajutiselt liikleva vanema laevaga ei pruugi see suurem hulk turiste kohale jõudagi.

Tarvise arvates peaks maksude tõusule lähenema regionaalselt. Kui Tallinna majutusasutusi maksutõus nagunii nii palju ei kõiguta, võiks maks seal suurem olla.

“Siit ettepanek – Tallinna jääb 14 protsenti ja ülejäänud piirkondades 9 protsenti. See oleks solidaarne regionaalpoliitika.”

Riigikogu liige Kalle Laanet rõhutas, et praeguse seisuga ei ole maksumuudatus veel seaduseks vormunud ja kõik vaidlemised on vaidlemata. Laaneti sõnul on selge, et inimesi puudutab iga maksutõus ning mõjude analüüs piirkonnas on kahtlemata oluline. Mis puudutab aga saari, on vältimatult olulised ka ühendusteed. “Kuidas sinna saadakse, miks sinna minnakse ja mis seal tehakse. See ei ole ainult see, kui palju sa seal maksad ja kas maksad 1–4 eurot rohkem,” märkis ta.

Oluline on seegi, kui palju riik mõtleb selle peale, kas ja kui palju Tallinnast kaugematele piirkondadele maksutõusu kompenseeritakse.

“Minu andmetel on seis praegu selline, et seitsme aasta jooksul peaks EAS-i kaudu tulema 60 miljonit eurot turismisektorisse, pluss riigi omafinantseering kuus miljonit eurot ja maapiirkondade toetuseks kolmel aastal 2 + 2 + 2 miljonit eurot. Need on need amortisaatorid,” märkis Laanet. Kuidas need täpselt jagunevad, selgub, kui kõnealuse seaduse muudatused välja kuulutatakse.

Print Friendly, PDF & Email