Aatemeeste algusaeg oli raske (1)

ESIMENE LAAT TEHTUD: Kuressaare linna ühe kevadtraditsiooni esimene vaatus 1996 aastal on peetud ja tegijateks olid Ain Selder (ees keskel), Karin Õun (ees paremal) ja (taga vasakult) Andi Saagpakk, Viljar Aro, Raivo Peeters, Aare Saar, Tõnu Kippak, Aado Haandi, Vallis Alliksoon, Jüri Pärtel, Olev Õun, Avo Virves, Arno Vinni ja Ülo Roos. Foto: LC Kuressaare arhiiv

ESIMENE LAAT TEHTUD: Kuressaare linna ühe kevadtraditsiooni esimene vaatus 1996 aastal on peetud ja tegijateks olid Ain Selder (ees keskel), Karin Õun (ees paremal) ja (taga vasakult) Andi Saagpakk, Viljar Aro, Raivo Peeters, Aare Saar, Tõnu Kippak, Aado Haandi, Vallis Alliksoon, Jüri Pärtel, Olev Õun, Avo Virves, Arno Vinni ja Ülo Roos. Foto: LC Kuressaare arhiiv

Lions-klubi Kuressaare esimene veerandsada on kui läbilõige Eesti ühiskonna arengust. Lugu sellest, kuidas vabariigi taasloomise algusaastail pidime toetuma suuresti välismaalt tulnud abile ja nüüd suudame ise teisi aidata.

Kuressaare Lions-klubi kevadine laat kuursaali ees on kujunemas linna laada- ja suvehooaja avapauguks. Seda mitte 25 aastat, kuid 20 aastat küll. Kuid kes need laata korraldavad mehed on ja kust nad tulevad, küsivad siiski veel paljud. Kogu LC Kuressaare veerandsaja aasta ajalugu siinkohal vesta ei jõua, kuid midagi ikka.

ENSV vapiga luba

Kõik sai alguse spordist. Mis pole imekspandav, sest spordimehed suhtlesid ikka välismaa sportlastega. Nii ka nüüd. 1989. aastal olid Saaremaal Soome võrkpalliveteranid, et mängida Saaremaa sõpradega. Jaan Lember sattus soomlasest palluri Pekka Kontuga rääkima maailma suurima heategevusorganisatsiooni teemal ja tekkis mõte, et miks ei võiks seda luua ka Saaremaal. Mõte sai teoks pea aasta hiljem.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email