Võitjatena finiši poole

Võitjatena finiši pooleKuressaare täiskasvanute gümnaasiumi tänavused lõpetajad Malle, Marvin, Johanna, Gerli ja Keiu oma otsust jätkata haridusteed just KTG-s ei kahetse. “Siit saab väga hea hariduse,” kinnitavad erinevas vanuses lõpetajad.

Kuidas te just siia, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi sattusite?

Malle: Täpselt aasta tagasi kevadel oli siin majas töötukassa tööklubi. KTG direktor Ly Kallas rääkis meile täiskasvanute gümnaasiumist ja julgustas kooli tulema. Juba siis tekkis mul väike mõte, et äkki tulekski. Kui eelmisel kevadel koolilõpetamised olid, nägin teleuudistest, et kõige vanem lõpetaja oli 68-aastane. Siis mõtlesin taas, et peaks ka uuesti õppima minema. Kolmandat korda, juba tõsiselt, mõtlesin tagasi kooli tuleku peale mullu augusti lõpus ja siis tulingi. Et vähemalt proovin – äkki saan hakkama.
Omal ajal oli mul keskkooli viimane klass pooleli jäänud tervislikel põhjustel. Kui noorem olin, siis üritasin õhtukoolis õpinguid jätkata, aga tollal oli mu suhtumine hoopis teine. Paar korda käisin ja oligi kogu lugu. Siis tuli pereloomine, sain hea töökoha, kus olin üle kolmekümne aasta, ja polnudki mingit motivatsiooni. Eks lõpuks elu sundis tagasi kooli tulema.

Direktor Ly Kallas: Inimesi, kellel viimane klass pooleli jäänud, on päris palju. Sageli ei juleta oma vanuse pärast tagasi kooli tulla. Kardetakse, et peab hakkama gümnaasiumiosas otsast peale õppima, aga ei pea – jätkatakse ikka samast klassist, mis pooleli jäänud.

Marvin: Mina olen siin KTG-s käinud ainult ühe aasta. Mul on kutsekeskharidus. Tulin KTG-sse pärast Kuressaare ametikooli, eksameid tegema. Kuna ametikoolis mul tavaainete hinded kõige paremad ei olnud – keskendusin rohkem erialaainetele –, tahtsin siin koolis oma keskmist hinnet tõsta, et IT-d edasi õppima minna.

Ly Kallas: Sellist lisa-aastat kasutavad ametikooli haridusega noored päris sageli, eelkõige just need, kes tahavad edasi kõrgkooli minna.

Keiu: Minul jäi kool omal ajal pooleli laiskusest – ei viitsinud. Kuna mul oli ka perekondlikke probleeme, polnud motivatsiooni koolis käia. Praegu olen ma oma otsusega KTG-sse tulla väga rahul. Saan siin õppida, ilma et peaksin päevade kaupa oma lapsest eemal olema.

Johanna: Mina jätsin päevakooli pooleli tervislikel põhjustel 12. klassi alguses. Kuna mul jäi aasta õpingutes vahele, oli lihtsam tulla siia, KTG-sse.

Gerli: Kuna mul on kolm last, oli KTG ainuke kool, kuhu minusugune tulla sai. Siin saan õppida laste kasvatamise kõrvalt. Tulin kümnendasse klassi ja olen siin õppinud kolm aastat.

Oli teil selle kooliga seoses ka mingeid eelarvamusi?

Johanna: Minul oli küll sellest koolist enne hoopis teistsugune arvamus. Et siinne tase ei võimalda kõrgkooli edasi õppima minna. Tegelikult on see, millise hariduse siit saad, täiesti enda teha. Siin on pädevad ja vastutulelikud õpetajad.

Keiu: Mina arvasin, et siia tulevad sellised õpilased, kes ei viitsi koolis käia. Aga see pole ikka nii. Siin on palju neid, kel on kool omal ajal pooleli jäänud töö või laste pärast.

Ly Kallas: Võin kinnitada, et eriti need õpilased, kel on lapsed, on väga motiveeritud, tublid ja püüdlikud.

Kas õpingute algus KTG-s oli raske?

Malle: Kerge see ei olnud. Seda ma ei kartnud, et ma oma kooliajast enam midagi ei mäleta – Isegi Pythagorase teoreem ja siinused-koosinused olid mul kooliajast veel meeles. Kui midagi kartsin, oli see inglise keel. Olin ju seda õppinud vene keelega võrreldes vähe. Inglise keel oligi minu jaoks kõige raskem.

Marvin: Algul siia tulles olin õppimisest väsinud, pidin end õppima sundima. Ainetest oli minu jaoks raske just vene keel, selles olen ma ka praegu nõrk.

Johanna: Minu jaoks oli raske harjuda uue koolisüsteemiga. Varem olin ju koolis käinud iga päev. Ja ka see oli erinev, et siin nõutakse rohkem iseseisvat tööd, mis vajab motivatsiooni. Aga see kasvatab iseloomu.

Gerli: Kuna minul oli kooliskäimisest möödas kümme aastat, oli algul kõik raske. Aga raskused ongi ületamiseks. Mulle valmistasid peavalu võõrkeeled ja matemaatika. Kõik oli ju ununenud. Teiste ainetega polnud asi nii hull.

Keiu: Kui siia kooli tulin, oli mu laps kõiges neljakuune. Seepärast oli algus väga raske. Sain õppida siis, kui laps magas. Ainetest olid minu jaoks kõige raskemad võõrkeeled. Matemaatika, füüsika ja keemia on minu jaoks kerged.

Mis ainetes läks aga üle ootuste hästi?

Malle: Matemaatikas. Kui noorena oli mul matemaatika kolm, siis siin tegin ülesandeid viie peale. See on lausa uskumatu! Arvan, et siin on väga suur teene õpetaja Anu Rannamal.

Johanna: Minul läks kõige paremini eesti keeles, varasemast isegi paremini. Ja inglise keeles ka – mu vestlemisoskus on kõvasti arenenud.

Gerli: Ajalugu, mida annab Marvi Ehte, on väga huvitav. Põhikooli ajal see aine mu lemmikute hulka ei kuulunud, aga siinne õpetaja oskab väga huvitavalt rääkida. Ja filmid, mida me vaadanud oleme, on väga põnevad.

Keiu: Minu lemmik on matemaatika, aga uskumatult hästi on läinud ajaloos. Kui enne oli see mul kolm, siis siin koolis on viis.

Mis teemal te eesti keele eksamil oma kirjandi kirjutasite?

Malle: Minu teema oli Eestist äraminek, ääremaade tühjenemine. Saaremaal on see ju väga aktuaalne teema – siin ei ole tööd ja palgad on pisikesed. Mu oma tütar läks ka sellepärast pärast ülikooli lõpetamist välismaale.

Marvin: Mul oli sama teema. Mina ise ei taha kuhugi minna, tahan pärast mandril õppimist saarele tagasi tulla.

Johanna: Mina kirjutasin rahvusvahelistest suhetest. Sellest, kuidas üksikinimene saaks panustada ja riigile toeks olla.

Gerli: Minu teema oli sama, mis Johannal. Peamiselt arutlesin Venemaa ja Ukraina suhete üle.

Keiu: Mina kirjutasin väljarände teemal. Mu oma pere – vennad ja vanemad – ja paljud tutvusringkonnast elavad nüüdseks välismaal. Mina ära minna ei tahaks. Tahan Saaremaale jääda.

Mis teeb KTGst hea kooli?

Malle: Ikka õpetajad. Eriti meeldisid mulle eesti keele õpetaja Merike Olo tunnid.

Marvin: Mulle meeldivad kõige rohkem siinsed vastutulelikud õpetajad, kes teevad õpitava aine lihtsamini selgeks.

Johanna: Siin on lihtsam õppida ja vabam keskkond.

Keiu: Kui sa tahad õppida, saab siit suurepärase hariduse. Kui nähakse, et sa tahad ja üritad, tullakse sulle nii palju vastu kui võimalik, ja saad oma asjad tehtud.

Gerli: Mulle meeldib siin kõik – nii siinsed vastutulelikud õpetajad kui ka õpilased. Siin on nii soe suhtumine. Pole vahet, oled sa 18 või 60, kõik on üks pere. Praegu võin tõesti öelda, et see kool on üks paremaid koole.

Mis te nüüd oma keskharidusega ette võtate?

Malle: Esialgu olen lihtsalt uhke selle üle (naerab). Eks siis paistab.

Keiu: Mina tahan minna edasi õppima, näiteks raamatupidamist kaugõppes.

Johanna: Mina tahan õppida midagi humanitaarvaldkonnast, näiteks keeli.

Gerli: Sukeldun tööturule. Ehk on valikud minu jaoks nüüd natuke suuremad. Tahaksin tegeleda lastega, töötada näiteks lasteaias. Lapsehoidjatunnistuse sain siin koolis juba 10. klassis. Praegu astun aga ühe sammu korraga.

Print Friendly, PDF & Email