E-perearstikeskuse demo perearste elevile ei ajanud (5)

v

UUE SÜSTEEMI POOLT: Vanaema Maili Kasemets Kuressaarest, kes koos lastelaste Hugo ja Roosiga just apteegist välja astus, kinnitas, et temal ei oleks uue süsteemi vastu midagi. “Miks mitte,” arvas ta. Foto: Tambet Allik

Üleriiklikus meedias sel nädalal tähelepanu saanud e-perearstikeskuse demoversioon Saaremaa perearstide hulgas elevust ei tekitanud.

Kõnealuse demoversiooni puhul on tegu Järveotsa perearstikeskuse juhataja ja perearstide seltsi esimehe Diana Ingeraineni ammuse unistusega patsiendi ja arsti suhtlusvõrgustikust, mis viib osa visiite arstikabinetist veebi.

Kuressaare perearstikeskuse perearsti Eve Nurmekivi sõnul on see tänapäeva IT-ajastul kindlasti üks võimalus, aga samas rõhutas ta, et vahetu suhtlemine patsiendiga ei tohiks kuskile kaduda.

“Ka praegu saadab patsient mulle sageli oma küsimuse meiliga, kui terviseprobleem ei ole väga põletav või ta ei oska kuhugi pöörduda. Eks see ole ka selline algeline variant sellest e-teenusest,” muigas Nurmekivi.

Arvestades perearstide põuda Saaremaal, on see tulevikus kindlasti teema, mille üle arutleda, kuid perearstid leiavad siiski, et patsientuur on maakonniti tahes-tahtmata erinev ja maapiirkonnas ei ole inimestel sageli võimalust e-teenuseid kasutada.

“Selline süsteem eeldab, et inimesel on olemas arvuti, internetiühendus ja ka oskused selle kasutamiseks,” rõhutas Nurmekivi, lisades, et Saaremaal on praegu väga hästi näha, mis toimub näiteks autojuhitõenditega, kus on vaja digitaalselt täita tervisedeklaratsioon – paljud ei saa sellega hakkama või puudub neil selleks võimalus.

Valjala perearstikeskuse perearst Merike Rüütel toonitas lisaks säärase teenuse puudusena maapiirkondades tihtipeale tõrkuvat internetiühendust.

“Mulle väga meeldivad uued IT-lahendused, aga arvan, et me ei tohiks nendega ka päris hulluks minna, mingi inimlik faktor peab ikka jääma,” võttis Eve Nurmekivi kokku oma seisukoha uue võimaliku e-teenuse kohta.

MTÜ Orissaare Tugikeskus juht Maaja Vabrit oli teemaga kursis, kuid kahtles teenuse kasulikkuses just eakate osas. “Kui mina ütlen eakate seisukohast vaadates, siis on see asi mõttetu,” kinnitas Vabrit, lisades, et enamik eakatest ei kasuta e-teenuseid ja siis tuleb neil hakata otsima laste või lastelaste abi. Samuti tõi Vabrit välja, et vanainimene vajab rohkem isiklikku kontakti kui noored, kes niikuinii pidevalt suhtlevad. “Nii et noored saavad sellest kindlasti kasu,” märkis ta.

Eilne küsitlus Kuressaare linnas näitas samuti, et vanemad inimesed seda süsteemi ei poolda, nooremad leidsid aga, et see lihtsustab kindlasti perearsti ja patsiendi suhtlemist.

“Mina ei arva selle kohta midagi, minul internetti pole,” ütles Edvi Jürisson. Anonüümsust palunud vanem proua arvas aga, et see teema ja kogu perearstisüsteem on meil veel liialt toores.

Perearstikeskuses arstilepääsu oodanud Maret Jõgi, kes oma sõnul ei ole väga suur internetikasutaja, leidis aga, et kindlasti oleks see mõnes mõttes mõistlik lahendus. Kuressaare gümnaasiumi õpilased Mikk Meisterson, Karl Oliver Sepp ja Kent Holm olid sama meelt.

Piia Tamsalu, Ivika Laanet

Print Friendly, PDF & Email