Oleme valmis vabadust kaitsma (2)

Mai esimesel poolel on üle Eesti näha liikumas tavalisest rohkem militaarmasinaid ja mundris inimesi. Õhus on liitlaste lennukid. Kogu Eestit hõlmav õppus Siil 2015 on läbi ajaloo kaitseväe suurim. Osaleb üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase ja liitlasriikide kaitseväelase. Õppuse õnnestumisel on kõige olulisem osa just reservväelastel, kes moodustavad osalejatest üle poole. Tänaseks saame juba öelda, et õppuste esimene faas on läbitud edukalt. Saame olla kindlad, et ohu korral suudame kiiresti relvastada ja välja panna piisavalt mehi ning koostöö liitlastega sujub.

Julgeolek on esiplaanil

Meie iseseisvus on midagi väärt vaid siis, kui oleme valmis selle kaitsmiseks. Iga vaenlast heidutab teadmine, et Eesti ei anna alla, vaid võimaliku agressiooni korral tõuseb riigi kaitsele kogu rahvas ja igal inimesel on selleks olemas nii tahe, oskused kui ka varustus. Just seetõttu oli Reformierakonna valimisprogrammis riigikaitsega seonduv tõstetud esiplaanile. Fakt, et riigikogu valimised võitis Reformierakond, näitab, et toetus riigikaitsele on ühiskonnas laialdane.

Nüüdseks on suur osa meie valimisprogrammist jõudnud koalitsioonilepingusse ja kohane on meenutada põhimõtteid, millest valitsus Eesti kaitse tagamisel lähtub. Peame Eesti iseseisva kaitsevõime tagamisel võrdselt oluliseks kõrgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitseväelasi, hästi kokku harjutanud reservväelasi, pühendunud kaitseliitlasi, kodanikukohust täitvaid ajateenijaid ning tihedat koostööd tsiviilstruktuuridega.

Valitsusliidu eesmärgid Eesti julgeoleku suurendamisel on sõjalise agressori vastu suunatud heidutuse kasv, iseseisva sõjalise kaitsevõime kiirem väljaarendamine, võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega, võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte ja Eesti ühiskonna sidususe suurendamine ning valmisolek seista vastu infosõjale.

Raha eraldamine julgeolekule tähendab investeeringut iseseisvuse hoidmiseks ja vaid iseseisvus võimaldab saavutada teist eesmärki, milleks on meie inimeste looval tööl põhinev heaolu kasv. Hoiame kaitsekulud vähemalt kahel protsendil riigieelarvest. Lisaks finantseerime täiendavalt Eesti kui vastuvõtja-riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks. Peame oluliseks NATO kollektiivkaitseplaanide pidevat ajakohastamist ja vajalike üksuste olemasolu Eesti kaitsmiseks vastavalt muutuvale ohupildile.

Valmisolek riigikaitseks on inimestel olemas, kuid ei saa unustada, et ka pere tahab toitmist. Toetame kaitseväelase elukutse ja sõjalise hariduse prestiiži tõstmist ühiskonnas. Valitsus tõstab märkimisväärselt kaitseväelaste palka ja ajateenijate hüvitist. Ajateenijad lõpetavad väljaõppe mai lõpus, kuid paljud siirduvad õpinguid jätkama septembris, mistõttu tekib periood, kus neil ei ole ravikindlustust. Pikendame ajateenijatel tervisekindlustust kolmeks kuuks pärast ajateenistuse lõppu.

Kaitseministeeriumi andmetel ei ole 80 protsenti reservõppustel osalenutest rahul õppekogunemistel osalemise eest saadava hüvitisega. See peab muutuma. Kompenseerime kõigile reservkogunemistel osalejatele saamata jäänud töötasu ning seadustame tööandjat puudutava kohustuse hoida ajateenistusse või reservõppekogunemisele kutsutule töökoht. Loome programmi inimeste vabatahtliku kaitsetahte toetamiseks, muu hulgas seame sisse tasuta riigikaitsekursused neile, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu.

Ärevad ajad mobiliseerivad ja panevad mõtlema kodukoha ja kodumaa kaitsele. Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora on mulle kinnitanud, et viimasel aastal on kaitseliitlaste arv Saaremaal tublisti kasvanud.

Kaitseliit ja meelerahu

Kaitseliit teeb kaitseväega koostööd ja valmistab ka ette moodustatavaid võitlusvõimelisi lahingüksusi. Seega on Kaitseliidu peamine ülesanne tagada militaarkeeles “territoriaalkaitse”. Valitsus on seadnud eesmärgiks Kaitseliidu liikmete arvu kasvu 30 000-ni. Kaitseväe ja Kaitseliidu järelkasvu tagamiseks kaalume riigikaitse süvaõppega gümnaasiumi loomist ja toetame Kaitseliidu noorteorganisatsioonide tegevust. Esmased teadmised ja oskused riigikaitseks peaksid tulevikus kindlasti saama kõik gümnaasiumilõpetajad.

Viimaseks tuleb märkida, et peame oluliseks Eesti elanike objektiivset informeerimist ja psühholoogilise kaitse arendamist, mis võimaldab vältida vaenulike infomanipulatsioonide mõju.

Kaks tuhat aastat tagasi Euroopa esmakordselt sajanditeks ühistesse piiridesse kätkenud Rooma riigist on meieni jõudnud ladinakeelne mõttetera Si vis pacem, para bellum! – “Tahad rahu, valmistu sõjaks!” See on aktuaalne tänaseski Eestis. Peame olema valmis oma kodumaad kaitsma, siis saame rahus elada.

Kalle Laanet
riigikogu liige, reformierakondlane

Print Friendly, PDF & Email