Ma pole turist, ma elan siin! (23)

praamSeda artiklit ajendasid mind kirjutama 30. aprilli sündmused. Hommikul sõitsime perega Kuressaarest Tallinna arsti juurde. Selleks oli aeg kokku lepitud juba kaks-kolm kuud varem. Seda, et tagasisõit jääb lühendatud tööpäeva lõppu enne riigipüha ning et sellega kaasneb suur tung Muhusse ja Saaremaale, tõesti nii pikalt ette ei mõtle.

Võtad telefonis vastu selle vaba arstiaja, mis sulle pakutakse, ja kui juba nii kaua peab ootama, siis ei mõtle sellisele asjaolule, nagu iga-aastane suvehooaja hullus sadamas.

Päev algas kenasti. Vajalik käik sai käidud ja hakkasime tagasi sõitma. Juba Tallinna linnaliiklus reetis, et on alanud pühade-eelne pika nädalavahetuse tipptund, kus paljud sõidavad linnast välja, paljud ka Tallinnast Muhusse ja Saaremaale.

Otsustasime, et laseme tipptunni mööda ja sätime oma praamisõidu kella 17–18 asemel kella 19–20 peale, teeme tagasiteel põike Haapsallu ning naudime pika praamiootejärjekorra asemel vanalinnas ja mere ääres jalutades kaunist kevadist Läänemaa kuurorti. Mõeldud-tehtud.

Kavalpead esinesid jalakäijatena

Kui kella seitsme paiku Virtsu sadamasse jõudsime, siis polnud tipptund meie üllatuseks veel sugugi läbi. Autod seisid mitmes reas ja järjekord ulatus kaugele. See meid ei morjendanud. Võtsime sappa ja asusime ootama.

E-piletiga kassasid oli kaks. Väina üldpiletiga ületavate busside ja suurte sõidukite rea kassas puudusid nii teenindaja kui ka sõidukite järjekord. Autode jaoks müüs üldpileteid kaks kassat.

Närvi ajas meid hoopis see, mis toimus kassades. Keegi “kavalpea” leiutas viisi, kuidas üldises järjekorras ootamisest viilida, ja seda hakkasid järgima ka teised. Asi seisnes selles, et järjekorra keskelt, vahelt, lõpust mindi jalgsi kassa juurde, mis teenindas autosid. Jalakäijana esinedes trügiti teistele ootajatele vahele ja osteti pilet nii autole kui ka selles reisivale seltskonnale. Seejärel tõmmati autoga oma ootejärjekorrast välja ja sõideti busside ja suurte sõidukite rea tühja kassa juurest läbi nii, nagu oleks tegemist varem ostetud e-piletiga reisijatega. Sadama ooteplatsil reastuti ümber õigesse sõidukite ritta.

Üldpileti rea järjekord liikus väga aeglaselt. Ikka ja jälle möödus autost inimesi, kes, käed taskus, suundusid kassade juurde ja tagasi tulid, pilet näpus, ning edasi sõitsid juba autoga.

Ajas ikka meele mõruks. Mitte ootamine ise, vaid selline ülbus ja elementaarse viisakuse ja õiglase teenindamise puudumine. Kui pöördusin kassasse ja palusin pileteid vaheletrügijatele mitte müüa, siis vastas teenindaja, et ta ei müügi. Kui järjekord lõpuks meieni jõudis, üritas neli inimest auto ja kassa vahele trügida, et järjekorras seismata pileteid osta. Tõsi, seal võis olla ka jalakäijaid, kellele võiks eelisõiguse anda, aga kui sa oled juba kaks tundi oodanud ja seda nihverdamist pealt vaadanud, siis kaob ka sul igasugune tahtmine viisakas olla ja kassajärjekorras kõikidele vaheletrügijatele eesõigus anda. Lõpuks pääsesime üle 21.40 praamiga, mis sai sadamast välja 21.55. Oma viga, et e-piletit ei ostnud?

Kohalikele eraldi kassa?

Ma pole turist, ma elan siin! Kuidas kindlustada endale normaalne kojupääs? Jah, püsielanikul on soodustus pileti ostmisel, aga kas see on piisav eelis? Saare maakonna elanike keskmine brutosissetulek aastal 2014 oli 835 eurot kuus, võrreldes Harju maakonna elanike keskmise brutosissetulekuga 1160 eurot kuus.

Kohalikele elanikele oleks eelis see, kui pääseks viisaka inimese kombel koju. Ilma kemplemata ja tunde ootamata. Ehk saaks praeguse süsteemi ümber korraldada nii, et oleks eraldi kassa kohalikele elanikele, et eelisjärjekord kassas ja ka praamile pääsemisel oleks just kohalikel. Olgu see siis ID-kaardiga sissekirjutuse või muu süsteemi alusel. Kui palju meid siia saartele siis ikka veel jäänud on?

Muudatust oleks vaja ka kassade ja autode vahel jooksvate, tihtipeale suurte “kodinatega” jalakäijate jaoks. Kaalumist vääriks ehk jalakäijatele eraldi automaatse kaardimakse-sularahakassa avamine sadamahoone juures.

Loe Väinamere Liinide kommentaari homsest lehest.

Liis Koppel
kuressaarlane

Print Friendly, PDF & Email