RASKEKS LÄHEB: Majutusettevõtja Toomas Leis ütleb,et maksutõusu tingimustes heledates toonides tulevikku ei ole. Foto: Tambet Allik
Teiste vigadest mitteõppimine tõotab Saare- ja Muhumaa majandusele korraliku põntsu panna.
“Saaremaa turismis on nii, et kõik pingutavad ja teevad tööd,” ütleb Saaremaa ühe suurema spaa – GOSPA – kaasomanik ja ka Ekesparre butiikhotellis majutusteenuseid pakkuva ettevõtte juht Toomas Leis. Viimaste aegade heade näidetena toob ta kaua probleemides sipelnud golfifirma omanikuvahetuse ja käimamineku, tennisehalli valmimise, toimiva parvlaevaliikluse. “Ülemäärast optimismi siiski ei ole,” arvab ta.
Sellele niigi veidi kõikuvale optimismile ähvardab korralikult vee peale tõmmata valitsuskoalitsiooni plaan kaotada majutusasutuste käibemaksu erisus. Maks tõuseks seega üheksalt protsendilt 20-le. Rääkimata sellest, et seda “toetab” rängalt ka kütuseaktsiisi tõus. Saarte Häälele antud intervjuus viitab Leis, et selliste stsenaariumide korral tulevikus mingeid heledamaid toone küll oodata ei ole.
Kuidas sa hindad Saaremaa turismi- ja majutusturu olukorda aastal 2015?
Soomlaste osakaal turistide seas on järk-järgult vähenenud, on hakanud muutuma teisejärguliseks. Mingil määral on seda asendama hakanud lätlased ja eestlastest turistide osa väike kasv, aga mingist uute turgude avanemisest me rääkida ei saa.
Kokkuvõttes polegi Saaremaal kümne aasta jooksul midagi eriti juurde tulnud. Linnapilt on pigem kurvemaks läinud. Hooajad muutuvad lühemaks. Kõik pingutavad pigem selleks, et taset hoida.
Paremini on mõjunud see, et praamiliiklus on viimase kümne aasta jooksul hüppelise arengu teinud. Aga näiteks lennuühendus paremaks läinud ei ole. Kogu elu läheb aina kallimaks, turistile ka. Ei ole roosiline pilt. Samas kõik ju pingutavad ja teevad tööd. Keegi ei puhka loorberitel.
Keeruline on olukord niigi ja nüüd tahetakse veel makse tõsta.
Mida see endaga kaasa toob?
Tegelikult on karm reaalsus, et olukord on selline, nagu see on. Olgu see siis klimaatiline või rahaline. Saarel on elu näiteks kõvasti kallim ja aina kallimaks läheb. Kümne aastaga on kütusehind korralikult tõusnud. Selgelt on vahe, kas sõita puhkama Tallinnast 100 km kaugusele Pärnu või Saaremaale ja maksta lisaks suuremale kütusekulule veel ka praamipiletite eest.
Kui nüüd veel makse tõsta, siis juhtub sama, mis Lätis. Seal tehti see ära 2008. Kadus vist pea 12% majutussektori töökohtadest, täitumused kukkusid.
Ma arvan, et Eestis ei kao need töökohad mitte niivõrd Tallinnas, kui just maakondades. Suured hotellid, isegi Saaremaa suuremad elavad selle ehk üle. Muidugi tuleb loobuda olulistest investeeringutest, hotellide kulumisperiood pikeneb, tööjõukulusid tuleb säästlikumalt kasutada. Väga palju kohti mängimiseks ei ole.
Kõva löögi saavad need majutusasutused, kus on ehk paar kuni 20 tuba. Tegelikult on nii, et selline ettevõtlus on maakondades üks vähestest reaalse töö ja elatise ja ettevõtluse allikatest. Nemad ei taha ka ju oma leivast ilma jääda. Tõenäoliselt liigub siis mingi osa käibest ja maksudest lihtsalt põranda alla.
See raha, mis tahetaks majutusturult ära korjata, on väga suur. 20–25 miljonit eurot on vanas rahas ligi pool miljardit krooni ehk kogu sektori ettevõtete eelmise aasta kasumid kokku. Sellist raha Eesti majutusturul lihtsalt ei ole, et võtad lupsti ära ja midagi ei juhtu. Võtame kasvõi Läti näite: kui majutuse täitumus 7% vähenes, mõjutas see kohe üheselt nii linna restorane, söögikohti, taksosid kui ka kõike muud.
Siis ongi nii, et kui majutuse käibemaks ja kütuseaktsiis kasvavad, on see Tallinnast väljaspool olevate ettevõtjate jaoks piinarikas hääbumine. Mul on tunne, et ei aduta, mida tehakse. Tööandjana arvan, et kui see on ühe protsendi sotsiaalmaksu vähendamise hind, siis need kaks asja ei ole võrreldavad. Nagu opereeritaks vale augu kaudu hammast.
Kui palju hind turisti valikuid tegelikult mõjutab?
Uue rahandusministri Sven Sesteri jutt on, et majutusettevõtluse kasv peaks tulema turu laienemise ja seega uute klientide arvelt, mitte käibemaksu erisusest. Mina arvan, et see on hotelli-ja turismiäri ning ilmselt ka ettevõtlust laiemalt mitte tundva inimese jutt. Ta pole selle turuosa toimimisega kursis.
Tänapäeval käib asi turismimajutuses ja ka näiteks lennunduses väga lihtsalt. Inimesed võtavad lahti booking.com’i või mingi muu üleilmse broneerimissüsteemi. Toksivad oma soovid sinna sisse ja esimeseks sorteerimisvalikuks pannakse hind. Alles selle järel vaadatakse kõike muud.
Need ajad on möödas, kui 15 aastat tagasi läksid turismifirmasse ja seal pakuti sulle pileteid või sihtkohti ning võidi su otsuseid seega mõjutada.
Turismis loevad üleilmsed süsteemid palju. Samas on mujal ja just Euroopas majutusele tavaliselt madalam käibemaks. Paljudes riikides on lisaks ka toidul madalamad käibemaksumäärad. Meil pole ka päikest, hinnatase tõuseb maksude tõttu kiiresti ja pidevalt. Mis see meie konkurentsieelis siis on?
Sester ütleb, et tõstame küll makse, kuid riik reklaamib ka Eestit rohkem. Mina ei usu seda riigi reklaamimise juttu absoluutselt. Tore on, kui seda tehakse, aga see ei saa olla põhjendus maksutõusuks.
Samas oli ju oodata, et ükskord tuleb see erisuse kaotamine nii või teisiti?
Me oleme selle vastu kogu aeg võidelnud. Näiteid on kohe kõrvalt võtta – Läti. Loll on see, kes ei õpi ka teiste vigadest. Lätis viidi käibemaks kahe aasta pärast alla tagasi. See kõik oli ülejäänud majandusega nii seotud, et hakkas ka seda kurnama.
Kummaline on vaadata, et tegelikult ju eelmine majandusminister, koalitsiooni kuuluv Urve Palo, ja mitmed teised koalitsiooniparteide poliitikud kritiseerivad seda. Sama meelt on konjunktuuriinstituut. (Intervjuu Toomas Leisiga toimus eelmisel nädalal. Nüüd on valitsuse otsust kritiseerinud ka Andrus Ansip ning Läti ettevõtjad on Eesti valitsust maksutõstmise tagajärgede eest ametlikult hoiatanud. R. V.) Sellistele asjadele peaks eelnema ühiskondlik diskussioon.
Kütuseaktsiis annab veel omakorda hoobi.
See on selgelt üks halvemaid viimase aja mõtteid üldse. Olen täitsa veendunud, et ühe-kahe-kolme aasta jooksul liiguvad kütusehinnad tagasi sinna kaks korda kõrgemale, kus need olid enne Ukraina kriisi. Ja koos kõrgema aktsiisiga siis me alles hakkame maksma…
Absoluutselt kõik asjad lähevad kallimaks. See on nagu bensiiniga tule kustutamine. Need lubadused inimesi aidata, mida poliitikud jagavad, on kõlavad, aga katteallikad tuleb selgelt mujalt leida.
Kust see katteallikas leida?
Kui ei ole võimalik katta, siis ei saagi selliseid asju lubada. Praegu makstakse laustoetusi, sõltumata sellest, kas on vaja või ei. Lastetoetus näiteks. Summad on tegelikult päris suured ja võiks mõelda, kuidas neid vajadusepõhiselt jagada.
Kui sa võrdled Tallinna elu ja maaelu, siis tõstke mu poolest mingeid pealinna kinnisvaramakse või teisi ja kolmandaid makse. Ilmselgelt on seal võimalusi ja rikkust rohkem. On võimalus niimoodi mängida.
Väliskorporatsioonidele kuuluvate suurettevõtete kasumeid on siit aastaid maksuvabalt välja viidud. Minul ei ole seda kasumit kuhugi viia, mul on väike Eesti ettevõte ja ma investeerin selle siia tagasi. Ja kui välja võtan, siis jääb see siia ju dividendide näol.
Kui laenuraha on odav, miks me siis midagi selle pealt ei finantseeri? Tasakaalus eelarve on ka nagu kahe teraga asi: istume ja vindume siin, anname veel Kreekale laenu ka ja nii elu ongi. Ma ei ole poliitik, aga kodaniku ja valijana ei ole ma nõus selliste asjadega.
Ettevõtjana tunnen, et see paneb selgelt mõtlema, kas ma ikka investeerin siia Eestisse. Miks ma pean siin raiskama oma aega ja närvi ja raha? Maailm on ikkagi vaba, Euroopa Liit on tänaseks nii palju avanenud. Tööjõud liigub ja raha liigub, saad laene võtta ja toimetada mujal.
Praegu on Eestist väga palju ära läinud oskustööjõudu ja just odavamat tööjõudu. Ma olen kindel, et ei ole ka see aeg kaugel, kui Eestist hakkavad ära minema ettevõtjad. Ühel hetkel saab ka neil isu täis ja teatavad, et lähevad mujale Euroopasse, ja võtavad lapsed ka kaasa.
Kuidas sellest kõigest siis Toompeal aru ei saada? Seal ei ole ju ometi rumalad inimesed.
Ma arvan, et väga palju on kinni elukogemuses. Meid valitsevad inimesed, kes on 10–20 aastat olnud ainult riigikogus, sekka nõunikud ja muud ametnikud, kes on sinna tulnud otse koolipingist. Loomulikult tunnevad nad hästi oma poliiteriala. Oskavad “uuskeeles” rääkida. Kuidas panustada, laieneda, koostööpartnereid kaasata ja oskavad üldse kõiki neid uusi väljendeid. Aga päeva lõpuks on ikkagi nii, et eraettevõtluse taustaga poliitikud on tihti teist meelt.
Ma arvan, et kui sa oled 10–20 aastat päriselust eemal olnud, siis sul kaob see päriselu hindamise taju ära. Ma ei taha küll midagi halvasti öelda, aga see lihtsalt on nii. On ministreid, kes on sisuliselt terve elu ainult poliittöötajana elanud ja aastaid erinevaid ministrikohti täitnud. Seal tekkibki selline tunne, et keegi ei saa sinust aru ja ainult sina tead, kuidas maailma asjad käivad. Ja nad usuvadki tõsimeeli, et kõik teised on õelad ja rumalad. See on inimlik, aga väga ohtlik ja ilmselge stagnatsiooni märk.
Kuidas sa ise hakkama saad. Miks sa seda kõike siin teed, just väiksemaid asju?
Aga ma elan siin. Kes siis veel teeb? See kõik loob olemasolevale väärtust. Kuressaare linnapark ja linnus on uskumatult ainulaadsed asjad. Eks me proovime siin siiski tööd ja leiba anda.
Kuursaalil algab neljas hooaeg, oleme ennast sisse töötanud. Jätkame samamoodi, aga uutest mõtetest niipalju, et toome Saarte Sahvri suveks parki. Suvesahvrina. Kuursaalis jätkuvad Sadhu jämmid, lähevad aina populaarsemaks. Zurra-Murrast kujundame sel aastal rohkem jäätisekohviku laadse koha, rohkem lastele. Kõik vallikraavi paadid toome Ekesparre juurde kokku ja teeme sinna ka väikese jäätisepunkti. Siis ehk turist ei kappa lossist tulles kohe bussi tagasi.
Ekesparre butiikhotellil algab teine hooaeg. Esimese aastaga saime booking.com’i reitingus Kuressaare parimaks. GOSPA-s investeerime, oleme uuendanud terve maja, kõik toad.
Meie oleme suveks valmis, kui ainult suvi tuleks ja praamid sõidaks ja makse ei torgitaks, siis võiks edasi pingutada.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
õige jutt! nüüd saadke see ka meie riigikokku ettelugemisele.
Olen arvamusel, te meie lapsed on meie tulevik ja neid tuleb igati toetada, ses osas usun, et keegi ei vaidle vastu. Mis puudutab makse, siis võiks riik kaaluda tõsiselt maksuerisusi lähtuvalt asukohast. Ilmselgelt ei suuda Saaremaal või Hiiumaal tegutsev hotell konkureerida Tallnnas või Pärnus asuvatega. Igati loogiline oleks sellises olukorras, kus saarelise eripära tõttu ollakse nagu nii raskemas turusituatsioonis, kehtestada siin tegutsevatele majutajatele erisoodustus. Ok saan aru, et riiklik poliitika ei soovi maksudega mingeid erisisi tekitada. Aga lahendame selle siis nii, et ööbimise ettenäitamisel saab turist laevasõidul soodustuse, mis kompenseerib selle käibemaksu muudatuse. Lihtsalt idee.
Meil on turumajandus…kui sa pole pädev ja võimeline saaremaal turismiäri ajama võid vabalt äri püsti panna Tallinnas või Pärnus. Tugevamad jäävad ellu/ rabavad edasi. Teised las otsivad teise elatusallika/hobi.
Kui kliente ja raha ei jätku siis järelikult on teenuspakkujaid liiga palju.
mul ehitajana on ka mandri eestiga võrreldes raskem konkureerida tööde mahtude ja hindadega, vajan ka soodustusi riigi poolt!!!
Ma ei saa sellest ehitaja jutus aru. Äkki peaksid koolis rohkem käima, siis oskaksid ennast paremini Eestis majandada. Mis puudutab saarelist eripära, siis mujal maailmas ju nii ongi. Saartel elavatele inimestele ja ettevõtetele tehaksegi soodustusi. Ja see turumajanduse jutt on …palun vabandus aga nii rumala inimese jutt, et piinlik lugeda. Sellise suhtumisega … piinlik peaks olema.
Saaremaa suurim miinus on see, et puudub koostöö. Turimis eestvedajad ajavad oma asja ja ei suudeta isegi laua taga kord aastas kokku saada. Saaremaa hakkab järjest rohkem oma võlu kaotama.
Saaremaa võlu oli peale iseseisvumist, peale seda võlus rahvast veel lahepuhastus ja linnasadama avamine aga nüüd on see kõik ajalugu. Saaremaa on kauge, siia tulek ja siit minek täpse ajagraafiku alusel ning huvitavat, mitte midagi.
Saaremaale on vaja ehitada midagi võimast, tõelisest suurt, et rahva huvi uuesti uuendada.
Rääkisin täna lätlastega. Nad väga üllatunud, sest nende ja Leedu majutuse käibemaksu tõstmise vead alles värsked ! Mõlemad tõstsid ja tänaseks langetanud tagasi. Kuulates ja lugedes meie valitsejate avaldusi , kus tuimalt korrutatakse ,et see tõus on möödapääsmatu ja vajalik- teeb ikka nõutuks küll.
Meil on turumajandus ja turg määrab hinna. Rääkida .et tõstke hinda ja probleemi suurenenud maksukoormusega pole, on väga rumal. Selle loogika järgi hotellid, spaad töötavad alahindadega. Tegelikult käib kõva hinnavõitlus, sest nii Kuressaare , Pärnu , Haapsalu jt. spaade tase on küllaltki ühtlane ja kliendi tulekul on vägagi määrav hind. Kui nüüd maksu tõsta, siis selle raha riigile laialilaotamiseks peavad leidma ettevõtjad oma varudest ( kui neid on ) või isegi võtma laenu. Olen vaadanud maapiirkondade hotellide/spaade viimaste aastate majandusaasta aruandeid ning seal on näha väga õhuke kasum kui mitte kahjum.
Urmas, õige jutt, aga kas Reformierakond oma liikmeid (sh. sind) kohe üldse ei kuula? Kes siis riiki juhib, kas ikkagi ainult Exceli tabel?
Kas pole hotellipidajatel siis niipalju raha, et kõis osta? Sellised pirakad lossid suudetakse püsti panna ja nüüd järsku ei suudeta seda piskut hinnatõusu välja kannatada – no olete siis ikka viletsad vennikesed küll.
Ma olen sellest juba aastaid tagasi kirjutanud, et Saaremaale tuleb püstitada Saarlase ÜRGEMA kuju või sammas. See peaks olema vähemalt mitukümmend meetrit kõrge ja seisma jalad harkis näoga mere poole. Parim koht selleks oleks kas Tori või Nasva, kuna seal voolavad jõed. ÜRGEMA seisaks nii, et jõevesi voolaks tema jalgevahelt läbi, see sümboliseeriks elu kestvust ja pidevat aja kulgu, ehk siis järjest uute põlvkondade sündimist siia ilma läbi ÜRGEMA üsa. Kuna rikas Lääne-Euroopa mandub tasapisi, naised ei saa lapsi, meestel ei seisa enam nii hästi, kui vaja – siis hakkaksid viljatud naised ja poolimpotentsetest mehed siin käima, et ÜRGEMA sexikamaid kehaosasid mudides enestele viljakust ja sugutungi loitsida. Uskuge mind, raha laekuks kohalikku omavalitsuse kassasse nagu ratsahobuse sitta ja elu siinsel kiratseval saarel lööks särama nagu juudi jõulupuu peale Kristuse sündimist. Mis aga peamine, vana hea Euroopa pääseks tööjõupuudusest, sest peagi sünniks sealmail lapsi nagu külluse sarvest ja võõrapäraselt agressiivseid musulmane poleks vaja enam sisse vedada. Mis Saaremaasse puutub, siis siinse ÜRGEMA tuntus ja kuulsus leviks kulutulena üle ilma ja see jõuaks peagi ka Jaapanisse ning Hiinasse. Turiste tuleks murdu ja hotellitoa eest võib küsida ükskõik millist hinda, ikka jääks tubadest puudu, sest nõudmine ületaks tuhandetes kordades pakkumise. Samas peaks see Ürgema olema multifunktsionaalne, lisaks viljastusprobleemide lahendamisele peaks ta endas kätkema ka inimese eluteed viljastamise hetkest kuni sünnini, kuid oleks samas atraktiivseks lõbustuskohaks. Sümboolselt toimiks see järgmiselt: Kui keegi soovib veidi hullata, siis ronib ta ÜRGEMA suust sisse ja liugleb sealt mõnusasti allapoole ning väljub tema jalgevahelt kas siis Tori või Nasva jõkke. Seega saab klient Lääne – Euroopast veidike hullata ja samas oleks see nagu sümboolne suguakt (mis sest, et suud kasutades)mis päädiks sünniga (plärtsatades jõevette. Samuti võiks ÜRGEMA olla seal mere ääres selliseks sireeniks, kes kutsub tagasi koju siit lahkunud rahvast, ta kutsuks nad koju ja toidaks neid esialgu oma ürgsuurtest tissidest tuleva talupiimaga. Kuna Venemaale enam naljalt piima müüa ei saa, Kuressaare turg aga ikka veel ei toimi, siis oleks ÜRGEMA just see õige koht, kuhu talumehed oma piima tooksid ja meie näljapajukil elavad lapsed ja osa täiskasvanuistki saaksid seal oma janu kustutamas käia. See oleks nii ilus ja ülev, kui me sellise ÜRGEMA kuju oma kodusaarele püstitaksime.
AAMEN!!!!
Eelmise aasta suvel tegi üks seltskond Riigikogus Käibemaksuseaduse § 15 muutmise seaduse arutelu.
Käibemaksuseaduse § 15 ongi see, millest jutt — mis asjad on millise määraga. Toonane eelnõu soovis raamatute käibemaksu langetada 9%lt 5%le. Sisuliselt väga väike muutus, millega populistid said vaid pildile aga käibemaksu teema läks tuliseks.
Praeguse rahandusministri seisukoht enne Riigikogu valimisi:
Sotsiaaldemokraadid lubasid 2011. aasta valimistel: „Ohjeldame toidukaupade ja ravimite hindu, vähendades nende käibemaksu 20 protsendilt 5 protsendile“. Nüüd sooviti teada, et mida IRL sellest arvab. Et kas on mõistlik ja kes sellest võidaks. Allpool siis mõned mõtted sellest:
Eestis on aastaid olnud suund käibemaksumäärade ühtlustamise suunas. Võimalikult vähesed erandid annavad läbipaistvama maksusüsteemi, mida on lihtsam administreerida ja mis tarbijale arusaadav. Erinevate maksemääradega mängimine nii alla kui ka üles, ei jõua üldjuhul tarbijani, vaid moodustub tootja või teenuse vahendaja kas siis kasumi või kahjumina. Näiteid tarbimismaksu määrade langetamisel turu mittereageerimisele pikemas perspektiivis on võimalik tuua mitmetest riikidest, kaasa arvatud lähinaabritelt Soomest. Näiteks toiduainete käibemaksu langetamine mõjub esmapilgul soodsalt ühiskonna väiksema sissetulekuga inimeste toimetulekule, kelle igapäevastest kulutustest moodustab toit suurema osa, samas tegelikult võidavad sellest kõige rohkem kõrgema sissetulekuga inimesed, sest nende tarbimiskorv on suurem ning nende sisseostetav teenuste ja kaupade maht on suurem. IRL on olnud läbi aegade seisukohal, et otseseid makse tuleks võimalusel vähendada ja võimaliku maksuneutraalsust jälgides tuleb vajadusel tarbimismakse tõsta. Oleme seisukohal, et palgalt võetavaid makse vähendades jääb inimesele rohkem raha kätte ning tal on suurem võimalus ise teha valikuid oma teenuste ja kaupade tarbimisel. Täna oleks otstarbekam ellu viia pigem madalapalgaliste maksureform, suurendades jõuliselt tulumaksuvaba miinimumi just neile, kes seda kõige rohkem vajavad – väikese sissetulekuga inimestele.
Milline oli Reformierakonna seisukoht enne Riigikogu valimisi?
Aivar Sõerd:
Kui seada kaalukausile käibemaksu määra ühtlane langetamine ja uute erisuste sisseviimine, siis tuleb kindlasti eelistada käibemaksu ühtlast langetamist. Maksumäära ühtlane langetamine elavdaks majandust ja sisetarbimist ning mõjuks ka inflatsiooni alandavalt. Pealegi riigil jääb üllatavalt suur summa käibemaksu kogumata ja riik ei ole just ülemäära tulemuslik käibe- ja aktsiisipettuste tõkestamisel. Mida madalam on üldine maksukoormus ja mida vähem erandeid ja erisusi, seda tulemuslikum on ka maksukogumine.
Sotsid kahjuks ajavad pidevalt segast juttu ja konkreetseid seisukohti pole.
Taavi Rõivase esimese valitsuse Koalitsioonis olid siis RE ja SDE. RE on ühtlase aga madalama käibemaksu pooldaja, SDE pooldab mida iganes.
Taavi Rõivase teise valitsuse koalitsioonis on nüüd RE, IRL ja SDE. RE on ühtlase aga madalama käibemaksu pooldaja, IRL on ühtlase ja kõrge käibemaksu pooldaja ning SDE pooldab mida iganes.
Lihtne ”EXCELimatemaatika” näitabki seda, et niikui IRL jälle kamapa võetakse, nii ka tarbimismaksud (käibemaks!) tõusevad — üllatusteks pole ju põhjust!
Küll aga üllatas mind Saaremaa turismittevõtjate käitumine — täiesti tõsimeeli arutati Tõnis Paltsu otseselt turismi- (mis Saarelise omapära tõttu = majutusteenus) lisamaksu kehtestamist turismimaksu (majutusmaksu, külastusmaksu, padjamaksu… pole vahet, kuidas seda nimetada) kehtestamist Saare Maakonnas. (Ülalpool mehis käis välja lihtsalt idee: ” Aga lahendame selle siis nii, et ööbimise ettenäitamisel saab turist laevasõidul soodustuse, mis kompenseerib selle käibemaksu muudatuse.” Turismiettevõtjad aga arutasid tõsimeeli ideed võtta turistilt just lisaraha sadamas selle eest, et ta Saaremaale ööbima tuleb!) Pole ju vahet, mis nime all maksu võetakse — lahenduseks pole ju majutusteenuse madalam käibemaks, kui lisandusb lisamaks teise nime all. Nii saaks vabastada majutusteenuse käbemaksust üldse ja lihtsalt lisada aktsiisimaksu 20%. Sellise demagoogiaga sai Vabariigi Valitsus hakkama eelmise aasta alguses, 2013 aasta lõpus. Suurelt deklareeriti — Valitsuse liikmete palk ei tõuse, pole kavas ka. Ja ei tõusnudki palk, lihtsalt esimesest jaanuarist jõustus VVSi punkt ”Vabariigi Valitsuse liikmele makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks”, mis tähendas sissetuleku suurenemist ca kolmandiku võrra, sest esinduskulud on kõigele lisaks täielikust maksuvabad)
Saarte Häälel on kohalike majutusettevõtjate tegevuse iseloomutamiseks väga tabav pealkiri — Omaenda kõri kallal!
Takkajärgi tarkus on täppisteadus!
PS. Nagu aru saate, ei ole Volli͈ ja ”Volli
Lisatud: 01.05.2015 / 08:52” üks ja sama kommenteerija aga nõustun ka ülalpool oleva Volliga ses mõttes, et kulla majutusettevõtjad, Peeglissevaat! Ise arutatiset rahumeeli Saaremaa turismile(majutussektorile)lisamaksu kehtestamist ja nüüd, kui kehtestataksegi lisamaks üle Eesti, siis on ….
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2014/10/kitsaroomeline-muuseumraudtee.html
Turist ei taha igavleda punktist A punkti B sõites. Riik arendagu kogu sektorit, mitte ärgu kulutagu raha ei tea kuhu. SIIS ehk saaks ka maksu tõsta, oleks vähemalt põhjust. Kuigi maksulaekumine kasvaks niigi, sest meile tuleks rohkem puhkajaid