Ruhnus tuleb kultuurifestival RuhnuRahu

Ruhnu vallavalitsus valmistab ette augustis toimuvat RuhnuRahu festivali, mille ideed on Ruhnu vallavanema Jaan Urveti sõnutsi mõttes kantud päris pikka aega. Tänaseks on festivali kontseptsioon valmis ja paigas ka festivali toimumise aeg – 19.–21. august.

“Augusti lõpus väheneb turistide vool saarele ning siis on just sobiv aeg anda koht kultuurifännidele,” rääkis vallavanem Urvet kultuurifestivali ideest. Ta lisas, et RuhnuRahu on suvelõpufestival sõbralikele inimestele, kus peaesinejad on saar ja meri. “Festivali kava on segu headest asjadest, mida ei leia mujalt ega hulgi.” Nimelt pakib RuhnuRahu pika suve- ja nädalalõpu sisse muusika, filmi, kunsti, fotograafia, looduse, gurmee, arutelud, mere, retked ja töötoad nii suurtele kui väikestele.

Ruhnu koolimaja ja laululava juures, majakamäel ja mujal toimuvad kontserdid kammerlikust folgist elektroonilise muusikani välja. Eesti digikeskus on spetsiaalselt festivaliks digiteerinud valiku filme ja kroonikaid Ruhnu elust, mida üle aastakümnete nüüd taas vaatajateni tuuakse.

Varahommikud algavad Urveti sõnul jalutuskäikudega saare eri kallastele. Retki juhivad ruhnlased, kes tee peal saare elust räägivad. Elu võimalikkuse üle saarel ja saare võimalikkusest Eestis arutavad kirjanikest püsi- ja hajasaarlased.

Festivali ajal on tähistatud valitud Ruhnu väravad, et kutsuda külalisi sisse saarerahvale tere ütlema. Avatud on mitu erinäitust. Festivalikeskuses pakitakse lahti raamatu- ja ajakirjakastid Ruhnu- ja mereteemalise kirjandusega. Toimuvad keraamika- ja tekstiilitöötoad lastele ja suurtele.

Festivaliks sõidab saarele Ruhnu jahta Runbjarn, mis kutsub sadamas pardale külalisi ja viib vapramad meresõidule. Varased ärkajad saavad soodsa tuule korral käia koos Ruhnu kaluritega siiga püüdmas. Pärnust ja Roomassaarest jõuavad saarele Ruhnu regatil osalevad purjekad, mida on meeskondade nõusolekul võimalik külastada.

Küsimusele, milline suund on võetud tulevikuks ja kas on plaanis teha Ruhnust kultuurisaar, vastas Jaan Urvet, et Ruhnu oma rikkaliku ja väga eripärase kultuurilooga ongi kui omalaadne kultuurireservaat. “Ruhnurootslaste traditsioonid, rahvariided, talukultuur, muusika ja tantsud – kõik see vajab veel põhjalikku uurimist ja tutvustamist,” kinnitas ta. Urvet lisas, et paraku katkes eripärane sajandite vanune kultuur viimase ilmasõja ajal.

Urveti sõnul suureneb iga aastaga folkloorigruppide arv, kes tahavad Ruhnu tulla ja seal ka oma oskusi näidata. “See, et saart lahutab mandrist suur vesi, ei tähenda veel, et ruhnlaste kultuurimaitse mandri omast suuresti erineb,” lausus Urvet.

Mais on lubanud saarele etendusi andma tulla ka Kuressaare linnateater ja Eesti Nukuteater. Vallavanema sõnul on oluline, et kodumaakonna ainus kutseline teater külastaks aeg-ajalt ka kauget Ruhnu saart. Kutselistest teatritest andis Ruhnus viimati etenduse VAT Teater, seda 2007. aastal.

Print Friendly, PDF & Email