Ettevõtluse ja tööhõive kava ootab lahendusi (3)

Foto: Sander Ilvest

Foto: Sander Ilvest

Kava “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks” ehk PATEE-kava eesmärk on majandusliku aktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartut. Läinud reedel arutati kava ja sellesse sobivaid ettepanekuid Kuressaares.

Saaremaa arenduskeskuse juhataja Piret Piheli sõnul on kava koostamisel lähtutud maakonna arengustrateegiast. “Kavas on kirjas need “pehmed” tegevused, mis on vajalikud maakonna strateegiliste eesmärkide elluviimiseks,” selgitas ta.

Kava koostatakse aastateks 2015–2022 ja viiakse ellu kaheaastaste perioodide kaupa. “Esitlesime seega kahte kava: nn unistuste kava aastani 2022 ja konkreetset eelarvestatud tegevuskava 2015–2016.”

Ideid mitte ainult etteantud teemadel

Valmis kava esitleti Piheli sõnul neljal koosolekul: Muhus, Orissaares, Nasval ja Kuressaares. Soov oli kaasata võimalikult palju maainimesi ja seetõttu viidigi osa koosolekuid linnast välja. “Pean tunnistama, et kohtumised kujunesid väga huvitavateks. Ettepanekuid tehti palju ja mitte ainult ettevõtluse ja tööhõivega seonduvalt,” märkis ta.

Seega oli lisaks otsestele sisendettepanekutele Piheli sõnutsi veel üht-teist, mida kõrva taha panna. Räägiti koolitusvajadusest, mõtteviisi muutmisest, koostööproblemaatikast, noorte demokraatiavõimekusest, maabussiliinide arendusvajadusest rahvusvaheliste lennu- ja laevaliinideni.

PATEE-kava koosneb viiest osast, millest kolm on seotud nutikate arendustega väikelaevaehituse, terviseturismi ja rohemajanduse vallas.

Kava kaks osa on üldisemad. Üks neist on seotud maakonna kandvate majandusharudega ja nende toetamisega. Need on valdkonnad, mis annavad suurema osa meie maakonna müügitulust ja tööhõivest, aga ka turism jm.

“Viimasesse ossa on koondunud kõik ettevõtlus- ja elukeskkonnaga seonduv, sh noorte ettevõtlikkus, ettevõtlusteadlikkus,” märkis Pihel, kelle sõnul on nende kahe osa elluviimisel suurem roll Saaremaa arenduskeskusel.

Millised uued mõtted lisandusid aga kavasse läinudreedesel kohtumisel? Lisati näiteks väiksema töövõimega inimeste töötamisega seonduvat, purjekate jt väikelaevade järelhooldus, remont ja ületalvehoiu-teenuse arendamine, lisaks hulk ideid ja täpsustusi.

Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimehe Terje Nepperi (fotol) sõnul osalesid kohtumisel põhiliselt omavalitsuste juhid, katusorganisatsioonide juhid, Kuressaare ametikooli ja kolledži juht, aga ka muude organisatsioonide esindajad. Ettevõtjaid võinuks kohale tulla isegi rohkem.

Nepperi sõnul on maakonna eelarves nii üritused, koolitused, messid, infomaterjalid kui ka koordinaatorite palgafond.

Partneritena nähakse katusorganisatsioone, Kuressaare ametikooli, TTÜ Kuressaare kolledžit, Ülikoolide Keskust, Saarte koostöökogu, Töötukassat jt.

Olulisemaks tööhõive seisukohalt peab Nepper uuringut bussiliikluse korraldamiseks. “Oleme olukorras, kus töökohad asuvad suuremates keskustes, kuid bussiliiklus tööle ja tagasi on paljudes piirkondades tööhõivet mittearvestav,” selgitas ta. “Inimesed tahaksid elada maal ja käia tööl keskustes, kuid selleks puudub transport.”

Tööletulek maalt jääb bussiliikluse taha

Ta märkis, et näiteks turismisektoris, kus on maakonna suurim tööhõive, jääb tööletulek tihti bussiliikluse taha. “Selles sektoris tuleb tihti töötada õhtuti ja nädalavahetustel, kui bussiliiklus puudub üldse või toimib varasematel kellaaegadel.”

Kohapeal tehti ettepanek ka rahvusvaheliste lennuliinide arendamiseks. “See on kahtlemata väga oluline ja ma väga pooldan seda, kuid praegu, kui inimesed ei pääse bussiga tööle ja Tallinna–Kuressaare lennuliini kvaliteet on ebastabiilne, tuleks esmajärjekorras alustada kohapealt.”

Koostatud kava tuleb kooskõlastada siseministeeriumiga. Tegevustega saab alustada eeldatavasti augustist.

Print Friendly, PDF & Email