SÜG-i õpilased tegid teadustööde konkursil puhta töö

MARTIN VESBERG: Kaelus-turteltuvi uurimine oli põnev ülesanne. Foto: Inge vahter

MARTIN VESBERG: Kaelus-turteltuvi uurimine oli põnev ülesanne. Foto: Inge Vahter

Kaspar Mölder ja Martin Vesberg Saaremaa ühisgümnaasiumist saavutasid õpilaste teadustööde riiklikul konkursil esikoha ning hulk preemiaid jagus ka nende koolikaaslastele.

“See, et neid preemiaid nii palju tuli ja koguni kaks esikohta, on suur üllatus,” ütles bioloogiaõpetaja Inge Vahter. Õpetaja märkis, et kuigi SÜG-i õpilasi on saatnud edu paljudel uurimistööde konkurssidel, ei oska ju konkursitulemusi kunagi ette arvata. “Seekord kutsuti meie õpilasi kuusteist korda välja,” lausus Vahter. “See oli tõeline auhinnasadu.”

Eesti teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud 14. konkursil anti nii gümnaasiumi- kui ka põhikooliastmes välja kaks esimest preemiat ning mõlemast ühe said SÜG-i õpilased.

Gümnaasiumiastmes pälvis selle Kaspar Mölder töö “Kormorani toitumisest Saaremaal” eest, põhikooliastmes aga Martin Vesberg oma uurimuse “Kaelus-turteltuvi, Streptopelia decaocto Kuressaares” eest. Kummagi esikohaga kaasneb rahaline tunnustus – gümnasistile 1100 eurot ja põhikooliõpilasele 850 eurot.

Vahteri sõnul on mõlemad esikoha võitjad tõelised looduseuurijad ja nende teemad olid hea valik.

“Kalamehed on kormoranide kui tulnukate vastu püha viha täis ja süüdistavad neid kui konkurente, paraku aga kalamehed sellest linnust just väga palju ei tea,” tõdes Vahter.

KASPAR MÖLDER: Oma seekordses töös võttis abiturient luubi alla kormoranide toitumise. Foto: Inge Vahter

KASPAR MÖLDER: Oma seekordses töös võttis abiturient luubi alla kormoranide toitumise. Foto: Inge Vahter

Kaspar Möldri sõnul oli tema seekordne töö kolme aasta taguse uurimuse edasiarendus. “Kormoranid oli aktuaalne teema siis ja on ka praegu,” ütles Mölder. Oma seekordses töös võttis abiturient luubi alla kormoranide toitumise.

“Tegime toiduanalüüsid ja purustasime mõned müüdid,” rääkis Mölder. “Näiteks moodustab 90 protsenti kormorani toidust emakala, mida kalurid ei taha. Kuna emakala sööb aga räimemarja, peaks kormoran olema kalameestele hoopiski kasulik.”

Mölder täpsustas, et see kehtib Saaremaa puhul. “Kuidas on asjalood mandril, vajaks eraldi uurimist,” märkis ta.

Möldri sõnul on tal plaanis kormoraniteema uurimist jätkata. “Puht isiklikust huvist,” lisas ta.

Oma uurimistöö eest varemgi tunnustust pälvinud Martin Vesbergi sõnul oli seekordne esikoht talle siiski suur üllatus. “Kuna konkursil olid päris kõvad tööd ja põhikooliastmes vaid üks vanuseklass, siis pärast kolmanda ja teise preemia väljakuulutamist arvasin, et mul ei ole midagi saada,” tunnistas ta.

Kaelus-turteltuvi uurimine oli ornitoloogiahuvilisele poisile põnev ülesanne. “Kord, kui jalutamas käisin, jäi see lind mulle silma, tundsin ta varem nähtud piltide järgi kohe ära,” meenutas Martin, kes on kõige enam kaelus-turteltuvisid näinud Transvaali ja Vahe tänava piirkonnas. “Enamasti arvatakse, et kõik meie tuvid on ühest liigist, aga tegelikult on neid palju erinevaid,” rääkis Martin. “Minu jaoks oli kõige huvitavam see, et kui määrajas oli öeldud, et see lind ei kogune suurtesse parvedesse, siis mina nägin isegi kolmeteistkümne isendiga parve.”

Kahest 550-eurosest II preemiast ühe sai SÜG-i õpilane Lisanna-Lee Leimann, kelle uurimus kandis pealkirja “Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas”.

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest premeeriti I preemia pälvinud tööde juhendajaid 725 euroga. Seega pälvisid preemia Kaspar Möldri ja Martin Vesbergi juhendamise eest nii Mart Mölder kui ka Inge Vahter.

Žürii esimehe, riigikogu liikme Krista Aru sõnul oli 80 parema hulka jõudnud tööde tase väga kõrge ja ühtlane ning otsustamine seetõttu keeruline. “Lisaks olid tööd, millest tuli valik teha, väga erinäolised,” lisas ta.

Konkursil anti põhikooli- ja gümnaasiumiastmes välja kokku 12 riiklikku preemiat. Eripreemiad andsid üle enam kui 20 organisatsiooni.


Asutuste ja organisatsioonide eripreemiad saarlastele

Eesti Energia eriauhind – Karl Hendrik Tamkivi (SÜG, 8. klass) “Saaremaa kodudes kasutatavad elektrilambid”
Eesti Looduse eriauhinnad – Kaspar Mölder (SÜG, 12. klass) “Kormorani toitumisest Saaremaal”; Lisanna-Lee Leiman (SÜG, 7. klass) “Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas”
Eesti loodusmuuseumi eriauhind – Martin Vesberg (SÜG, 5. klass) “Kaelus-turteltuvi, Streptopelia decaocto Kuressaares”
Eesti ornitoloogiaühingu eriauhind – Kaspar Mölder (SÜG, 12. klass) “Kormorani toitumisest Saaremaal”
Eesti teaduste akadeemia eriauhinnad – Lisanna-Lee Leiman (SÜG, 7. klass) “Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas”; Kertu Tuuling (SÜG, 12. klass) “Elu polüskleroosiga”
Keskkonnaministeeriumi eriauhinnad – Agnes Äkke (SÜG, 12. klass) “Väetamise mõju N2O emissioonile Porijõe valgla lammiservadel”; Kaspar Mölder (SÜG, 12. klass) “Kormorani toitumisest Saaremaal”
Saare maavalitsuse ja Saaremaa omavalitsuste liidu eriauhind (antakse üle 28.05) – Karl Hendrik Tamkivi (SÜG, 8. klass) “Saaremaa kodudes kasutatavad elektrilambid”
Teaduskeskus AHHAA eripreemia – Lisanna-Lee Leiman (SÜG, 7. klass) “Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas”
Tervise Arengu Instituudi eripreemia – Roosmarii Sarapuu ja Liisa Õunpuu (SÜG, 7. klass) “Koolikoti raskusest ja selle võimalikust mõjust kasvava organismi lülisambale. Koolikoti raskusest Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1.–9. klassi õpilastel”

Print Friendly, PDF & Email