Saaremaa metsaomanikud on lorud hooldustoetuse küsijad (4)

METSARAHVAS: Elve Lepik, Maive Õispuu, Silvi Filippov ja Tõnis Saar metsanduse teabepäeval. Foto: Tambet Allik

METSARAHVAS: Elve Lepik, Maive Õispuu, Silvi Filippov ja Tõnis Saar metsanduse teabepäeval. Foto: Tambet Allik

Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi analüüsist koorub välja, et Saaremaa erametsaomanikud on Eestis ühed passiivsemad metsahooldajad.

Lõppenud eelarveperioodil 2007–2013 sai metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks (alameede 1.5.1) ning metsatulekahjude ennetamiseks (1.5.3) Saaremaal toetust vaid 53 metsaomanikku. Seda on küll natuke rohkem kui Hiiumaal (41) ja Läänemaal (34), kuid palju vähem kui Võru- (257) või Viljandimaal (254).

2014. aasta seisuga oli Eestis tervikuna toetus määratud 2314 metsaomanikule summas 16 miljonit eurot, millest oli välja makstud 12,1 mln eurot. Toetuse saajatest 70% olid füüsilised isikud, 16% olid FIE-d ja 14% juriidilised isikud.

Määratud toetuse summa kokku oli kõige suurem Pärnumaal (2,4 mln eurot) ja Viljandimaal (1,7 mln eurot), kõige vähem oli toetust määratud Saaremaal (254 800 eurot), Läänemaal (423 600 eurot) ja Hiiumaal (541 200 eurot).

Toetuse saajate toetusega seotud metsamaa pindala oli kokku 46 557 hektarit (alameetme 1.5.1 raames 44 842 ha ja alameetme 1.5.3 raames 1715 ha), moodustades kogu erametsamaa pindalast 4,7%. Maakondadest kõige suurema erametsamaa pindalaga Saaremaal küsiti toetust vaid 349 ha metsamaale, mis moodustab vaid 0,3% maakonna metsamaast – see on Eesti kõige kehvem näitaja. Samal ajal küsiti Pärnumaal toetust 9567 ha metsamaa väärtuse suurendamiseks. Põlvamaal puudutab aga toetusega seotud tegevus 12% maakonna erametsamaa pindalast.

Jagades Saaremaale antud toetuse maakonna erametsamaa pindalaga, teeb see 2,52 eurot hektari kohta. Seegi on Eestis kõige kehvem näitaja, oluliselt kehvem kui ühelgi teisel maakonnal. Võrdluseks: Tartumaal on sama summa tublisti üle kümme korra suurem – 34,62 eurot hektari kohta.

Analüüsist selgub ka, et Saaremaal läks toetus põhiliselt metsandusfirmadele ja küsitud summad oli päris kopsakad.

Metsa majandusliku väärtuse parandamise meetme eesmärk oli metsa tootmispotentsiaali ja tulukuse tõstmine, samuti ulukikahjustuste ja taimehaiguste ennetamine. Toetati näiteks hooldusraiete tegemist kuni 30 aasta vanustes puistutes, metsa väljaveotehnika ja käsitööriistade ostmist, ulukiaedade ehitamist , ulukite tõrjumist repellendiga jmt.

SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun ütles saarlaste väikesi toetusesummasid kommenteerides, et Saaremaa maakasutus ei ole väga metsakeskne ning eriti rannaga piirnevaid metsi hinnatakse siinmail pisut teisest vaatevinklist. Nii Saare-, Lääne- kui ka Hiiumaal, kus metsaressurss on kvaliteedilt kehvem ja tulukus praegu madalam, ei lähe metsateema niipalju korda kui mujal Eestis. Saaremaal saab raieküpse metsa eest 3000–4000 eurot, Põlvamaal aga 8000–10 000 eurot hektarist. “Minu teada on Saaremaal eramaaüksused ka pindalaliselt küllalt väiksed ja killustunud,” märkis Aun. “Kui sa tead, et sul on metsa vaid mõni hektar, siis juba pindala tõttu ei pööra sa sellele erilist tähelepanu.”

Siiski on Jaanus Aun seda meelt, et ka Saaremaa kehvemad metsad saab korda teha ja panna nad pikemas joones tulu tootma. Metsaomanikele tuleb rohkem selgitustööd teha, nii on erametsakeskus korraldanud teavituskampaaniaid ja saatnud metsaomanikele otsepostitusega kirju, kus räägitakse metsa kordategemise vajadusest ja toetustest sellele.

Piirkondades, mis paistavad silma toetuse taotlejate suure aktiivsusega nagu Põlva- või Pärnumaa, on kohalikel metsaühistutel kauaaegne, rohkearvuline ja aktiivne liikmeskond. “ Seda ühistegevuse soovi on ka Saaremaa metsaühistul ja lähiajal istume selles küsimuses ka kokku, et kuidas ühistegevust Saaremaal parandada,” rääkis Aun. “Kui ühistud oleksid Eestis tugevamad, oleks toetuse küsijaid kindlasti rohkem,” lisas ta.

Saaremaa metsaühingu konsulendi Mati Schmuuli sõnul näitab elu, et Saaremaa metsaomanikud lihtsalt ei taha toetusi taotleda. “Inimesed ei riski, sest nad peavad ju toetusega ostetava asja esmalt ise välja ostma ja alles hiljem saavad toetuse näol poole ostusummast tagasi,” rääkis Schmuul, kelle sõnul puudub inimestel tehnika väljaostmiseks sageli raha.

Suur metsatehnika läks Schmuuli sõnul eranditult metsafirmadele, kuid tavalisel metsaomanikul puudus sageli raha ka sae või võsalõikuri peale toetuse võtmiseks. Küll aga ostis toetusega tehnikat metsaühistu, kes rendib seda nüüd välja ka teenustöödeks. Suuri masinaid metsaühistu Schmuuli sõnul soetada ei soovinud, sest kogu vastutus tehnika edasise saatuse osas oleks metsaühistule liiga raske koorem. “Kui mul on miljoneid maksev tehnika ja kui sellega midagi juhtub või see ära kaob, siis anna andeks, ega ma seda riski oma peale võtta ei taha küll,” rääkis Schmuul.

Küll on aga Mati Schmuuli hinnangul kahetsusväärne, et väga paljud ei küsinud toetust isegi metsa kordategemiseks. Meede 1.5.1 võimaldas küsida toetust noore metsa harvendamiseks, kuid küsijaid nappis. “Õiget materjali noorest metsast veel ei tule, aga metsaomanik saab 160 eurot hektari kohta töörahaks vähemalt tagasi,” märkis Schmuul, kelle andmetel kasutasid seda toetust tublisti metsafirmad Tornator ja Reta Puit.

Metsaühistu konsulent tuletas meelde, et juunis saab jälle metsa hoolduseks toetust küsida. “Selge on ka see, et esimestel aastatel on seda raha rohkem ja viimastel on see jälle otsas,” tõdes Schmuul, kelle sõnul on Saaremaa metsade kvaliteedi parandamisel tööd piisavalt. “Noore metsa hoolduse puhul on sageli näha, et asi on jäänud ripakile ja inimesel endal pole aega, kuid vähemalt telligu siis töö mujalt.”


 

KOMMENTAAR

Roland Rüütli
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsilist:

Kui metsade uuenemise seisukohast Saare maakonna metsades erilise probleeme ei ole, siis suur potentsiaal majandusliku väärtuse tõstmisel on noore, kuni 30-aastase looduslikult või metsaomaniku poolt rajatud metsakultuuri õigeaegsel hooldusraiel. Samuti selle muude puuliikidega täiendamisel, et kasvatada eelkõige selliseid puuliike, mis omanikule pikemas perspektiivis kõige rohkem tulu toovad. Kui aga raiega ei sekkuta, teeb loodus omatahtsi ning alati mitte soovitud suunas.

Praegune metsaomanik, kelle prioriteet on metsakasvatus, on maakonnas silmitsi ulukite (põder, hirv, metskits) tehtava kahjuga taimede-puude kärpimise näol. Selle ennetamiseks välja pakutud toetust, soetamaks ja kasutamaks peletavaid kemikaale, taimi kaitsvaid tarvikuid, tõkestavaid aedu jm vahendeid, tuleks maakonnas julgemalt kasutada. Kuna ulukite arvukus on aga endiselt kõrge, tuleks ennetava meetmena sõlmida ka lepingulisi suhteid jahimeestega, seda eriti kahjustuskolletes.

Meile teadaolevalt ei ole erametsades kasutatud tulekaitseliste meetmete toetusi. Kuigi Saare maakond on metsatulekahjude esinemissagedust ja tuleohuklassi arvestades arvatud vaid keskmisse tuleohuklassi, on siin küllalt suuri alasid (loo- ja nõmmemetsad), kus tulekaitselised meetmed oleksid vägagi vajalikud.

Metsaomanike nõustamiseks ja abistamiseks (sh ka toetuste taotlemisel) on olemas metsanõustamine, mis toimub metsaühingute ja atesteeritud metsakonsulentide kaudu. Ka Saaremaal on see üha rohkem arenemas ja metsaomanikud peaksid seda tunduvalt aktiivsemalt kasutama.

 

Print Friendly, PDF & Email