VÕLGU EI JÄÄ: Eile haiglat külastanud Sirje-Anni Rebel teab, et visiiditasu saab maksta registratuuris. Registraator Kariine Rifki üks ülesanne ongi haigla teenuste eest raha vastu võtta. Foto: Tambet Allik
Kuressaare haigla kliendid jätavad arveid tasumata aastas keskmiselt 1500 euro eest.
SA Kuressaare Haigla esimehe Viktor Sarapuu andmeil on peamised võlglased Eesti elanikud, aga on ka üksikuid välismaalasi.
Kliendid jäävad enamasti võlgu visiidi- ja voodipäevatasu, hooldusravi omaosaluse, aga ka muude tasuliste meditsiiniteenuste, näiteks peretoa kasutamise ja psühhiaatriateenuste eest.
“Aastas jääb võlgu keskmiselt 80 isikut,” tõdes Sarapuu, lisades, et enamik neist on võlgu 5-eurose visiiditasu või voodipäevatasu vahemikus 2.50–25 eurot.
“Ollakse aga võlgu ka üksikuid suuremaid summasid vahemikus 50–300 eurot muude tasuliste meditsiiniteenuste eest,” lausus haiglajuht. “Maksmata jätmist üldiselt ei põhjendata, kuulatakse ära ja lubatakse maksta. Üksikud põhjendavad, et hetkel pole lihtsalt raha – pole tööd, pole olnud palgapäeva.”
Sarapuu sõnul ei ole Eesti ettevõtted haiglale viimaste aastate jooksul võlgu jäänud.
Möödunud reedel kirjutas Postimees, et alates 1. juunist annab Tartu Ülikooli kliinikum seni patsientide poolt tasumata jäänud arved üle inkassofirmale. Kliinikumi andmeil ulatub vanim tasumata võlg 2007. aastasse, võlgade kogusumma on 213 585 eurot ning keskmine maksmata jäänud summa on 25,73 eurot.
Kuressaare haigla sihtasutusel on juba 2005. aasta juunist kehtiv leping inkassofirmaga Creditreform Eesti OÜ.
“Tavaliselt saadame kliendile enne meeldetuletuskirja maksmata arve või arvete kohta või kontakteerume temaga telefoni teel,” rääkis Viktor Sarapuu.
“Kui klient ei maksa või ei võta maksmise osas ühendust, anname võla lahendamiseks inkassofirmale.”
Sarapuu sõnul on kolme aasta keskmine kasutegur 40%. “See tähendab, et kolme aasta keskmisena on võlgadest kätte saadud keskmiselt nelikümmend protsenti, kasutades ka inkassofirma abi,” ütles haiglajuht.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Siit küsimus haiglale: kas peaks teid ka inkassofirmale üles andma? Visiiditasu maksin, kuid mis jäi saamata, oli teenus. Võimalik, et oleksin ka KUNAGI teenuse saanud, kuid aeg(2h) ja kannatus said enne otsa. Mõistetav oleks, kui kari patsiente järjekorras ootamas ja tohtritel-õdedel käed-jalad tööd täis. Seda mitte – ootamas oli kokku kolm patsienti, kuid need tundusid personalile olema segavaks faktoriks kohvitamise ja suitsetsamise tähtsatele toimingutele. Visiiditasu 5.- euri ei ole mulle küll eriline kaotus, kuid kuna teema on üheselt üles võetud, nimetame asja põhimõtteliseks.
ju siis ikka raha laialt käes on,kui isegi 2007 aastast on võlad inkassoga sisse nõudmata, et kroonu köis, las lohiseb. Saaks ju muidki abinõusid kasutada, näiteks järjekordades võiks võlglased järjekordade lõpus hoida, kuni võlad tasumata.
…kuidas saab jääda visiiditasu tasumata? Kuidas saab arsti, kelle vastuvõtuks on vaja tasuda visiiditasu, vastuvõtule, kui seda tasu eelnevalt ei tasuta? Aru ma ei saa …
Lihtsalt ei lähe registratuuri, vaid lähed otse arsti ukse taha ja ootad, kuni sisse kutsutakse. Arst ju ei kontrolli, kas sa maksid enne visiiditasu ära või mitte.
olen väga ebarahul kuressaare hambaraviga polikliinikus ja teen samamoodi, viimati lihtsalt olen minema jalutanud ja kui ma näen, et nende plommide panek toimib, siis ma ka maksan, siiani mingeid probleeme pole olnud ja soovitan teistelegi