Seeniorid Sigtunas, väikelinnade pärlis

EUROOPA PISIM: Sigtuna raekoda, mis rajati 1740. aastal ja mille ees seisavad Ülle Nõukas, Leida Undrest ning Rein Jakobson, Lembit Ots ja Rein Klein, on Euroopa väikseim raekoda. Foto: Aare Laine

Milline näeb välja Rootsi väikelinn Sigtuna, mis on andnud ainest saarlasest kirjanikule August Mälgule seiklusromaani “Läänemere isandad” kirjutamiseks?

Mõnigi tuntud ajaloolane on väitnud, et just saarlased olid need, kes aastal 1187 Sigtuna vallutasid.

Viis aastat tagasi tõid Salme vallateatri näitlejad publiku ette lavastuse “Läänemere isandad”. August Mälgu romaani ainetel kirjutas stsenaariumi Sulev Raudsepp, näidendi lavastas Väino Uibo.

Nõnda siis on Sigtuna, ennekõike selle õdusa linna ajalugu, pakkunud huvi saarlastest loomeinimestelegi ja ajaloolastele.

Eesti üks tuntumaid ajaloolasi Enn Tarvel on väitnud, et versioon, mis omistab Sigtuna hävitamise eestlastele, on kõige tõenäolisem. Samas väidab teadlane, et see ei tähenda, nagu oleks tegemist mingi olulise sündmusega Rootsi ja Läänemere ajaloos.

Kirjanik August Mälk kirjutab oma romaanis, et saja laevaga lipsasid mere isandad saarlased läbi valvatavate sulgude ja kitsaste vete. Kindel Almarstäke kants langes paari pilgu jooksul nagu küps pähkel oma kõlust, nagu kärbes hiiglase pöidla all. Samuti käis Sigtuna linna käsi suurvanem Alari Ata poja tapatalguliste käes. Kõik see kajastas Sigtuna hävingut, uhke kaubalinna ja piiskopikantsi lõppu.

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.