Haruldase koiliblika hüvanguks korraldati talgud (1)

UURIJA NÄIDISEGA: Alpi-tumekoi on teiste liblikatega võrreldes vaevunähtav. Pildil Urmas Jürivete. Foto: Tambet Allik

UURIJA NÄIDISEGA: Alpi-tumekoi on teiste liblikatega võrreldes vaevunähtav. Pildil Urmas Jürivete. Foto: Tambet Allik

Eelmise nädala lõpus korraldas SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) Lääne-Saare valla Kogula küla kandis talgud, et luua sobivam elukeskkond haruldasele pisiliblikale alpi-tumekoile.

Alpi-tumekoi on umbes 9 mm tiibade siruulatusega liblikas, kelle ainus teadaolev elupaik maailmas on Kogulas asuv plats. Kuigi selle haruldase liblika kohta on väga vähe teada, arvavad asjatundjad, et ta eelistab lagedat ja kuiva elupaika.

Selleks, et päikest rohkem ligi meelitada, võtsidki Tartust ja Tallinnast tulnud talgulised maha mände ja kitkusid kanarbikku.

Pisiliblikate uurija Urmas Jürivete ütles Saarte Häälele, et paraku ei ole alpi-tumekoi olemasolu Kogulas enam päris kindel. “2011. aastal oli ta täiesti olemas, aga eelmisel aastal ei leidnud ma ühtegi, mis on murettekitav,” selgitas Jürivete.

Ta lisas, et pilt Kogula platsil muutub aasta-aastalt. Männid kasvavad aina kõrgemaks ja päikest jääb seetõttu vähemaks.

Reedel ja laupäeval peetud talgutega jäi Jürivete aga igati rahule. Alpi-tumekoid kavatseb ta uuesti otsima tulla jaanipäeva paiku. Jürivete sõnul ongi juuni lõpp ja juuli algus kõige tõenäolisem aeg, mil võib haruldast liblikat kohata.

Kuidas alpi-tumekoi Saaremaale jõudis, ei tea Jürivete sõnul keegi. Eelmisel sajandil on haruldast liblikat loetud kordadel kohatud ka Prantsusmaa Alpides ja Ida-Siberis. Kogulas avastasid alpi-tumekoi 90-ndate keskel Skandinaavia teadlased ja esialgu peeti teda lausa uueks liigiks.

Talgujuht Eva-Maria Lass märkis, et liblikate puhul on sellised ühe liigi elupaiga talgud ELF-il esmakordsed. Enamasti hooldatakse ELF-i talgute käigus näiteks puis- ja rannaniite. Saaremaale jõuab ELF talgutega üldiselt paaril korral aastas. «Harilaiu talgud on igal aastal,” kinnitas Lass.

Alpi-tumekoid tuli Saaremaale aitama kolmteist talgulist. Lassi sõnul on nad kõik ka varem talgutel osalenud. “Tegelikult peaaegu kõik, kes talgutele tulevad, jäävadki käima,” lisas Lass, viidates, et paljudele on vabas looduses töö tegemine justkui puhkuse eest.

Print Friendly, PDF & Email