Kuvandid määravad inimeste elus paljugi

Arvatakse palju ja paljugi arvatakse teadvat. Selleks, et eelneva lühikese mõistukõne tähendust natuke avada, arutlen veidi kuvandi mõiste ja kuvandi jagamise üle.

Õigekeelsussõnaraamat pakub kuvandi tähenduseks esemest, olendist või nähtusest loodud kujutluspilti. Täpsemalt võib kuvandi all silmas pidada ka üldist ettekujutust, mis tekib inimese meeles, kui kogu informatsioon, mis ta on saanud teatud objektist, kujuneb tema maailmavaate osaks.

Lihtsa arvamuse ja kuvandi erinevus seisneb selles, et kuvand on püsivam. Põhimõtteliselt võib öelda, et isiklikud arvamused tekivadki suuresti kuvandite baasil. Isiku kuvandit millegi suhtes mõjutavad omakorda iga indiviidi väärtushinnangud. Sellele on tähelepanu suunanud sotsiaalteadlane Kenneth Ewart Boulding. Ehk on kuvandi mõiste juures kõige olulisem aga asjaolu, et kuvandid lihtsustavad peegeldatud reaalsust.

Inimene ja maailm

Lahtimõtestatult tähendab see kõik, et on inimene ja on maailm. Inimene näeb maailma läbi oma väärtushinnangute skaala ja tal tekivad teatud kuvandid sellest. Need inimese meeles olevad kuvandid ei ole nii-öelda purunematud, kuna iga päev saab inimene uut infot, mis võib olemasolevasse kuvandisse mõrasid lüüa. Mõrad tekivad mõistagi siis, kui uus info ja olemasolev kuvand ei ühildu. Samamoodi võib kuvand iga päev üha enam kinnistuda – kui uus info ja kuvand ühilduvad.

Ühe veidi banaalse näite näol võiks kuvandi murenemine välja näha järgmiselt: Juku on elanud õndsas teadmises, et koerad on toredad ja armsad loomad. Ühel päeval satub Juku aga kokku Muriga, kes ei lase ennast paitada, vaid, otse vastupidi, ründab Jukut. Juku kuvand koertest on seeläbi saanud jõhkra löögi. Nüüd oleneb paljuski Juku iseloomust, kas tema kuvand koertest muutub vastupidiseks või lööb see tema kuvandisse vaid väikese mõra.

Viimane tähendab, et ta peab koeri endiselt toredateks, kuid teab, et on olemas ka erandeid. Vastavalt sellele oskab Juku edaspidi käituda ehk ettevaatlikumalt. Tema maailm on aga muutunud mitmekesisemaks, sest ta teab, et sellistesse olenditesse, nagu on koerad, ei saa alati ühtemoodi suhtuda. Niisiis on Juku saanud kogemuse võrra rikkamaks ja nii-öelda targemaks. Kokkupuude Muriga muutis tema maailma.

Võtmesõna, nagu ennegi mainitud, peitub aga adjektiivis “lihtsustatud”. Juku kuvand koertest põhineb kokkupuutel Muri ja paarikümne teise koeraga. Maailmas on aga koeri ja ka erinevaid koeratõuge teadupärast väga, väga palju. Juku kuvand nende kõigiga mõistagi ei arvesta.

Tema kuvand lähtub isiklikest kokkupuudetest ja veel mõningatest teguritest. Seega võib öelda, et Juku kuvand ei peegelda maailma koeri nii, nagu nad on, vaid peegeldab tema valduses oleva info, kogemuste ja väärtushinnangute kuhja.

Erinevad vaatenurgad

Sellest võib järeldada, et iga inimene on oma maailma keskpunkt ehk maailm on kõigi jaoks üks ja samas on ta igaühe jaoks tohutult erinev. Näiteks Jukuga samas linnas elava Mari nägemuse kohaselt on koerad ühed tüütud olevused, kes pidevalt hauguvad ja üldse magada ei lase.

Kui nüüd Juku ja Mari kokku saavad ja koertest rääkima hakkavad, siis ei jaga nad üksteisega mingeid universaalseid tõdesid koertest, vaid ikka neidsamu kuvandeid.

See tähendab, et mõlemal on oma argumendid ja põhjused arvata koertest just seda, mida nad arvavad, kuid kummagi kuvandid ei kanna endas mingit vääramatut tõde, mis kehtiks igas hetkes ja igas kohas.

Nad räägivad koertest ühte ja teist ning kasutavad tihtipeale lauset: “Koerad on..,”, kuigi tegelikult tähendab nende lause vaikimisi: “Minu maailmas olevad koerad on…” Ei Mari ega ka Juku tegelikult tea koertest kõike, kuid sellegipoolest nad üldistavad, justkui räägiksid kõigist koertest.

Taolises vestluses segunevad arvamused, maailmavaated ja killukesed nii-öelda objektiivsest maailmast. Juku ja Mari jagavad teineteisega kuvandeid ehk teevad midagi, mis on iseloomulik igale sotsiaalsele inimesele.

Vestlus võib omakorda mõjutada mõlema arusaama koertest. See, kui palju Juku või Mari kuvand vestluse tagajärjel muutub, sõltub sellest, kui avatud, mõjutatav või teadlik kumbki antud valdkonnas on. Juhul kui Juku võtab pärast vestlust omaks Mari kuvandi, tähendab see ilmselt, et Juku kuvand ei olnud eriti tugev.

Kujutades ette aga alternatiivset olukorda, kus Juku on koerte valdkonnas tõeline autoriteet, siis ilmselt ei läheks talle eriti korda asjaolu, et koerad ei lase Maril magada. See oleks kõigest üks tükike tema hiiglaslikus teadmistepagasis ja ilmselt ei oleks see tükike tema jaoks midagi uut. Tähendab, Juku ei ole sellisel juhul eriti mõjutatav.

Siin tuleb aga mängu küsimus, kas Juku ise arvab, et ta on autoriteet või on ta seda ka tegelikult.

Kas tema kuvand põhineb mingitel reaalsetel alustel, näiteks suurel lugemusel või lausa uurimistööl, või on ta üks neist, kes pärast paari infokillu omandamist peab ennast Eksperdiks ja Arvamusliidriks? Selle kindlaks tegemiseks on üks üsna lihtne meetod.

Teadlike inimeste maailm on nii avatud, et nad teavad üsna täpselt, kui vähe nad tegelikult teavad. Teadlik inimene on süvitsi analüüsinud omaenda kuvandit mingist nähtusest ja ta oskab selgitada, millel see põhineb. Samuti oskab ta näha neid nüansse, millest tal tegelikku teadmist pole. Seega, ta on teadlik oma kuvandi lihtsustatud olemusest.

Tõde ja arvamus

Teadlik inimene julgeb seetõttu jagada vaid neid teadmisi ja hinnanguid, milles ta ise on enam-vähem kindel ja mille kohta ta oskab argumente tuua.

Kui näiteks Mari oleks samuti teadlik inimene, siis ta räägiks Jukule, et tema tänaval koerad hauguvad ja ei lase öösiti magada. Selles konkreetses piirkonnas on koerad järelikult suhteliselt tüütud olendid. Mari ei suruks oma arvamust, et üldiselt on koerad tüütud olevused, Jukule peale, kuna ta teaks, et see arvamus tuleneb vaid väga konkreetsest olukorrast. See ei tähenda loomulikult, et ta ei võiks oma kogemusega Juku maailmapilti rikastada. Ikka võib ja õigupoolest on see väga tervitatav.

Lihtsalt arvamuse jagamine ilma vastava selgituseta ja pretendeerimine mingile universaalsele tõele on aga veidi tobe.