Uue prügifirma turuletulek pani ettevõtted hoolsalt sorteerima (8)

KATRIN KOPPEL: Kui varem anti ka tootmisjäätmeid üle segaolmejäätmetena, mida need tegelikult pole, siis nüüd on ettevõtted hakanud jäätmeid korrektsemalt klassifitseerima. Siiski satub nii eramajapidamistest kui firmadest pärit prügi aegajalt ka sinna, kuhu ei tohiks. Foto: Sander Ilvest

KATRIN KOPPEL: Kui varem anti ka tootmisjäätmeid üle segaolmejäätmetena, mida need tegelikult pole, siis nüüd on ettevõtted hakanud jäätmeid korrektsemalt klassifitseerima. Siiski satub nii eramajapidamistest kui firmadest pärit prügi aegajalt ka sinna, kuhu ei tohiks. Foto: Sander Ilvest

Jäätmeveo-teemalistest aruteludest on välja koorunud tõdemus, et AS-i Ragn-Sells tulek on õhutanud vähemalt ettevõtteid prügi rohkem sorteerima.

Samal ajal, kui Kuressaares on päevakorral küsimus, kas prügiveo minimaalne sagedus motiveerib linnaelanikke prügi sorteerima või mitte, tõdetakse, et praegune kord soosib prügi sorteerimist ettevõtetes. Teatavasti külastab prügiauto jäätmevaldajat linnas vähemalt kord nelja nädala jooksul.

Kuressaare linnavolikogu liikme Anton Terase sõnul on ettevõtetel, kes ei ole oma segaolmejäätmeid ümber nimetanud tootmisjäätmeteks, prügivedu kallinenud orienteeruvalt 150–200%.

Kuna tootmisjäätmete vedu ei ole aga Kuressaare linnas ja Kaarma vallas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, võib neid vedada ükskõik milline jäätmeveoluba omav ettevõte. Saaremaa kontekstis tähendab see, et ettevõtete sorteeritud jäätmeid võib vedada ka OÜ Prügimees.

Linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni koosolekul tõi Teras välja, et 2013. aastal tekitasid ettevõtted 2471 tonni ja elanikud 1604 tonni segaolmejäätmeid. Seega tekitasid ettevõtted tervelt 61% segaolmejäätmete mahust. Terase sõnul moodustavad aga ettevõtete segaolmejäätmete mahust suure osa tegelikult need jäätmed, mida on võimalik liigiti sorteerida.

“Tegelikult on ettevõtetel vähe segaolmejäätmeid, mida ei saaks sorteerida,» kinnitas ta. Seoses olmeprügi veo hindade kallinemisega ongi osa ettevõtteid Terase sõnul hakanud prügi sorteerima.

“Nendel (ettevõtjatel – toim) on võimalik vabal turul kahe vedaja vahel valida, seal on konkurents,” selgitas Anton Teras Saarte Häälele, lisades: “Prügimehe hinnad läksid tootmisjääkide vedamiseks soodsamaks, sest turule tekkis konkurent.”

Teras nentis siiski, et säästmisest siin otseselt juttu ei ole. Pigem on lihtsalt prügiveo hinnatõus jäätmeid liigiti sorteerivate ettevõtete jaoks väiksem.

Ka Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel märkis linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni koosolekul, et mitmed Kuressaare tootmisettevõtted on hakanud oma jäätmeid korrektsemalt klassifitseerima.

“Varem anti ka tootmisjäätmeid üle segaolmejäätmetena, mida need tegelikult pole,” selgitas Koppel ja lisas, et segaolmejäätmed on vaid need, mis tekivad tavapärases majapidamises.

Firma Prügimees juht Riivo Asuja ütles Saarte Häälele, et Prügimees veab mõne ettevõtte tootmisspetsiifilisi jäätmeid. Olulisel määral uusi kliente tootmisettevõtete näol ei ole aga Prügimees tema sõnul viimasel ajal Kuressaares juurde saanud.

„Ragn-Sellsil on ainuõigus segaolmejäätmetele, vanapaberile ja biojäätmetele, kõiki teisi jäätmeid Prügimees võib vedada,“ toonitas Asuja.

Print Friendly, PDF & Email