Saarlane elas lihasööjabakteri üle

ELUGA RAHUL: Juta Rettau elu kulgeb praegu rahulikus tempos. Möödunud sügisel lõpetas ta lammaste ja kanade pidamise, kuid endiselt on tema hoole all mitu kassi. Eluga on ta üldjoontes rahul. Foto: Peeter Kukk

ELUGA RAHUL: Valjala vallas Jõelepa külas elava Juta Rettau elu kulgeb praegu rahulikus tempos. Möödunud sügisel lõpetas ta lammaste ja kanade pidamise, kuid endiselt on tema hoole all mitu kassi. Eluga on ta üldjoontes rahul. Foto: Peeter Kukk

Viisteist aastat tagasi lihasööjabakteri tõttu kannatanud Juta Rettau (82) seljatas raske tõve suuremate tüsistusteta ning on eluga rahul.

Toona, kui lihasööjabakter Juta Rettaud kimbutama hakkas, oli ta 67-aastane. Rettau mäletab, et alguse sai tõbi jala peal olevast põletikust.

“Oli juba mitu päeva ja aina valusamaks läks,” meenutas Juta, “selline üleüldine valu oli organismis.” Ka õla peal olid tal imelikud valged mügarikud. Juta pöördus kohaliku tohtri poole, kes andis valuvaigistit, kuid vaevused kestsid edasi.
“Siis läks asi hullemaks. Mitu ööd olin niimoodi kodus – käin ühest kohast teise, magada ei saa, und ei tule, nii hirmus valu sees,” meenutas Juta Rettau.

Tütar võttis seetõttu ema enda juurde ja kutsus järgmisel hommikul kiirabi. Juta sõnul kaotas ta haiglasse jõudes meelemärkuse ja tuli teadvusele alles Tallinnas. “Pandi riideid vahetama ja siis läks mõistus ära ja oli ära kuni 2. juulini.” Seda perioodi, mil talle mitmeid operatsioone tehti, Juta Rettau ise ei mäleta.

Pärast teadvusele tulemist veetis Juta mitu nädalat Mustamäe haiglas. Ärgates ei mõistnud ta esialgu üldse, kus ta on. Haiglas töötas toona Valjala kandist pärit õde, kelle ta ära tundis ja nii arvaski Juta, et on endiselt Kuressaares. Alles pärast sai ta teada, et ta oli helikopteriga Tallinna toodud.

Algul ei suutnud ta tõsta paremat kätt ja teda vaevas pidev väsimus. Umbes kolme kuuga paranes ta aga peaaegu täielikult. “Iga päev vahetati sidemeid,” meenutas Juta.

Rõõmsameelne vanaproua märkis, et paranemine läks siiski üsna hästi. Esimese kuu pärast haiglast väljasaamist veetis ta tütre juures. Parema käe nõrkuse tõttu ei saanud ta esialgu ise söögitegemisega hakkama. Hiljem, kui käsi paranes, naasis Juta Rettau aga ka autorooli. “Ei saanud käiku vahetada, nii nõrk oli käsi, aga kui umbes kuu mööda sai, siis hakkasin ise sõitma.”

Raske haigus pole Juta Rettau tervist talle endale teadaolevalt hiljem oluliselt mõjutanud. Ta märkis vaid, et ei tohi raskusi tõsta, kuid nentis, et see tuleb pigem vanusest. Tervenemise eest tänab vanaproua nii Kuressaare kui ka Tallinna arste. “Tänu Saaremaa haiglale, hirmus tublid olid,” kinnitas Juta Rettau. Samuti märkis ta, et tervenemisele aitas kaasa liikumine.


Lihasööjabakter ründas Edgar Savisaart

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar saabus haiglasse eelmisel nädalal kolmapäeva pärastlõunal ning arstid selgitasid välja, et tegu on jalavigastusest tingitud streptokokknakkusega.

Savisaarel tekkis toksilise šoki sündroom ja oli vaja kiiret operatsiooni, mis neljapäeval ka tehti. Esimene operatsioon oli edukas ja infektsiooni levik saadi esialgu pidama.

Patsiendi seisund aga ei paranenud ja arstliku konsiiliumi otsusega tehti Savisaarele esmaspäeval uus operatsioon. Alustati nakatunud kudede eemaldamisega, seejärel tehti ühine otsus, et jäset ei saa säilitada ja parem jalg amputeeriti ülaltpoolt põlve.

Tõsise jalahaavainfektsiooni tekitaja, mis põhjustab raske tervisliku seisundi, on rahvasuus tuntud ka kui lihasööjabakter. Nakkuse sai Savisaar säärel asunud vähem kui sentimeetri pikkuse kriimustuse kaudu.

Savisaar on endiselt Tartu ülikooli kliinikumi intensiivraviosakonnas arstide hoole all.

 

Print Friendly, PDF & Email