Lääne-Saare vald viis Abruka elanikelt arvamust küsimata parvlaeva Abro põhisadama Abrukalt Roomassaarde.
Seoses suvises graafikus kehtima hakkava muudatusega saatis Abruka saarega seotud 25 inimest vallale päringu, kus muu hulgas soovitakse teada põhjust, miks hakkab laev edaspidi seisma Abruka sadama asemel Roomassaare sadamas.
“Tahame lihtsalt teada, mida vald täpsemalt plaanib ja kas turvalisuse peale on ka mõeldud,” ütles Abruka kogukonna esindaja Eva Kips.
Kips andis mõista, et abruklased tahavad infot, et oma tegemised vastavalt olukorrale taas isiklikule transpordile ümber sättida. Viimased kolm aastat on postipaat seisnud Abruka sadamas ja rahval oli tekkinud kindlustunne, mis kipub nüüd mõranema.
“Tegelikult meile meeldiks, kui vald oleks kogukonda ka teavitanud, enne kui otsuse vastu võttis,” ütles Eva Kips. Ka Abrukaga ühenduse pidamist käsitlev reisijate, sõidukite ja kauba üleveo kord sätestab, et parvlaeva Abro sõidugraafiku koostab omavalitsus koostöös Abruka püsielanikega.
Kuna laeva seismisel Roomassaare sadamas jõuaks abi saarele umbes 40 minutit pikema ajaga, siis tunneb Abruka rahvas muret, kuidas on tõsisemate terviserikete korral tagatud elanike viivitamatu transportimine haiglasse.
Kuressaare haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu ütles, et mõningatel juhtudel on kindlasti parem, kui laev asub Abrukal, kuid kiirabibrigaadi lähetamisel saarele on parem variant Roomassaare.
“Tõsiste olukordade puhul peab meedik kohapeale minema ja otsustama, kas haige on üldse transporditav ja sellisel juhul on paat Roomassaares nagu kiirabi pikendus,” selgitas Sarapuu, lisades, et kõige parem, kui mõlemal kaldal oleks erakorralise transpordi võimalus. “Enne valimisi pakkusin ministrile välja, et väikesaartele pääsemiseks peaks olema kiirabil mingi oma riistapuu, kasvõi hõljuk,” lisas haigla juht.
Viimased pool sajandit Abrukaga seotud olnud Mari Tuulik rääkis, et paar aastat tagasi sai ta rästikult salvata ja siis õnnestus tal tohtrite juurde saada väimehe paadiga. “Abrukal on tõesti rästikuid ja suvel on saarel kokku oma paarkümmend last. Me ei saa aga alati loota, et suveabruklased on õnnetuse hetkel saarel ja paat on alati sadamas.”
Mari Tuuliku sõnul sai Abruka rahvas pärast Abro vettelaskmist asjast niimoodi aru, et laev jääb Abruka rahva käsutusse ja hakkab seisma Abruka sadamas.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles, et Kaarma valla ja veeteede ameti vahel sõlmitud Abro laeva kasutuslepingus ei ole ministeeriumi andmetel sätestatud kohustuslikku sadamat, kus laev peab seisma.
“Oleme lähtunud printsiibist, et kodusadama valik on kohalike endi otsustada lähtuvalt vajadustest,” lausus Ruuda. Valla kodulehel oleva graafiku järgi seisab laev Abrukal öösel. “See tundub ka loogilisem, sellisel juhul saab hädaolukorras ka öösel saarelt laevaga liikuma, kui näiteks on õnnetus juhtunud vms,” lisas Ruuda.
Saarte Hääl lähetas Abruka elanike mure asjus kirjalikud küsimused eile ka Lääne-Saare vallavanema Andres Tinno postkasti, kuid tööpäeva lõpuks polnud vastust saabunud. Küll aga ütles valla taristute peaspetsialist Aare Saar, et Abruka elanikele vastatakse ja küllap saab siis ka ajakirjandus teavet.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Endise Kaarma elanikuna ei oleks ma selles nii kindel, teades abruka rahvast. Ilmselt ei ole tegu mitteinformeerimisega vaid lihtsalt ei olda otsusega rahul. “eta vsjo nasha” Eesti variant
Abruka kogukond on juba ammu pidanud laeva asumist Abruka sadamas väga määravaks ja kirjutas selle asja sisse isegi arengukavasse kohe tegevuskava esimesse punkti:
”ABRUKA ja VAHASE SAARE ARENGUKAVA aastateks 2012 – 2018:
…
4. TEGEVUSKAVA
Eesmärk:
1. Abruka saare ühendused ja teed rahuldavad kohalike elanike ja külastajate vajadused – tagatud on regulaarne ja probleemideta laevaühendus nii inimestele kui ka raskevedudele.
Laevaliiklus:
• laevaliini sõidutiheduse suurendamine 7 päevani nädalas 2 korrani päevas;
• läbirääkimised uue laeva omanikuga laeva alalise seisupaiga toomiseks Abruka sadamasse;
• Vesiaia sadama renoveeri…
…”
Kui Kaarma valla ja Veeteede Ameti vahel sõlmitud Abro laeva kasutuslepingus ei ole sätestatud kohustuslikku sadamat, kus laev peab seisma — no hakkame siis nüüd ”läbirääkimistega” peale. :)
Püsiasustusega Väikesaarte Seadus on sisuliselt teatud ”piirkondade konkurentsivõime tõstmise” seadus. Eestis ei ole aga seadused mitte täitmiseks, vaid muutmiseks! PVS välistab Lääne-Saare vallal Abruka kohukonnast niiviisi üle sõita, nagu ka Maavalistsusel sarnaselt ruhnlaste seisukohtade ärakuulamisest keelduda aga mis siis sellest?
See, mis kirjutises on ”Abrukaga ühendust pidava …”, on Abruka arengukavas ”Roomassaarega ühendust hoidva …”.
Kumb seal Lääne-Saares siis võimul on — Kindlalt edasi! või Teeme teisiti! ?
EDU!, millega iganes!
Omad plussid ja miinused mõlemal juhul. meditsiiniabi seisukohalt on hädaolukorras ilmselt kõige parem valik hoopis Roomassaares baseeruv MP40.
Hädaolukorra puhul abi kohale jõudmise kiirus on küll üsna äraspidine põhjendus laeva Abrukal hoidmiseks.
Kui saarel peaks vaja minema näiteks täiendavat tuletõrje tehnikat, siis on ju igati parem, kui laev on Roomassaares valmis. Kui aga mõni inimene kiiret abi vajab, siis on igal juhul mõistlikum kasutada Piirivalve kaatrit või kui abivajajat on võimalik transportida ilma meediku järelvalveta, saab aidata ka näiteks Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi Abruka üksus.
Pigem peaks siin ikka vaatama seda, kuidas laeva baseerumine mõjutab inimeste igapäevast elu, kummal pool eelistaksid meeskonnaliikmed ööbida, jne.
Selleks, et laev graafikujärgselt laitmatult sõidaks vajab see ka hooldust. Mõnda suuremat hooldustööd korraldada Roomassaares oleks ilmselt oluliselt lihtsam.
Laeva hooldused on ka siiani kõik tehtud!
Pigem tasuta elekter kui Abro Abruka sadamas.
seltsimeeste kuldoravate juhtimisel on korduvalt aset leidnud et kaarma vald õigusvastaselt ja avalikkuse eest võimalikult salaja kellegi huve jõuliselt ellu rakendab. Kurb küll, aga kui vallaelanikud sellistel juhtudel väga pikalt mäletsema jäävad, siis polegi neil hiljem enam midagi mögiseda. Õnneks ei ole vallajukud just kõige teravamad pliiatsid ja kui veidi vaeva näha, siis saab nende nurjatuid tegemisi ohjeldada küll.
Hea näide igatahes,
aga nii saabki olema ühendvaldade ja suurte omavalitsustega, et kusagil kontoris lihtsalt tehakse otsus, keegi ei vaevu ju detailidesse süvenema. Kui paberil tundub asi loogiline, siis järelikult ongi õige.
Aga kui MP40 on just merepäästesündmusel? Ei ole see kindlam variant kohe kindlasti.
see abrukal käimine on nii pee-persest,igakord oled kui kerjus sadamas,et sinna pääseda,olen syndinud ja kooli käinud seal,korra-paar tahad käia vanemate hauale lilli viima ja korrastamas,kuid laevale pääsevad enne need kes tuttavad ja sama sealt tulles.naised ja lapsed söidavad löbusöitu kaasas.pole kohta.önneks on kiti karla mönus mees kes hädast päästab.mulle tundub et uus abro on kui kellegi isiklik.olen väga pettunud olnud.kyll sinna peaksid pääsema esiteks kes elavad sealja juured sealt,mitte noored kes pidu pidama ja loodust reostama.
Aga kui Abro on remondis parajasti?
Kas kipper oo abrugast vei oo saarlane?
Sellega peaks juba küsimus olema lahendatud, et miks laiv Abrugas pöle öösiti! Äi pia mette miinister olema, et asju möista. Edu siinkohal ike Abruga inimestele.
üks saarlane