Vald viis rahva teadmata Abro kodusadama Roomassaarde (13)

Lääne-Saare vald viis Abruka elanikelt arvamust küsimata parvlaeva Abro põhisadama Abrukalt Roomassaarde.

Seoses suvises graafikus kehtima hakkava muudatusega saatis Abruka saarega seotud 25 inimest vallale päringu, kus muu hulgas soovitakse teada põhjust, miks hakkab laev edaspidi seisma Abruka sadama asemel Roomassaare sadamas.

“Tahame lihtsalt teada, mida vald täpsemalt plaanib ja kas turvalisuse peale on ka mõeldud,” ütles Abruka kogukonna esindaja Eva Kips.

Kips andis mõista, et abruklased tahavad infot, et oma tegemised vastavalt olukorrale taas isiklikule transpordile ümber sättida. Viimased kolm aastat on postipaat seisnud Abruka sadamas ja rahval oli tekkinud kindlustunne, mis kipub nüüd mõranema.

“Tegelikult meile meeldiks, kui vald oleks kogukonda ka teavitanud, enne kui otsuse vastu võttis,” ütles Eva Kips. Ka Abrukaga ühenduse pidamist käsitlev reisijate, sõidukite ja kauba üleveo kord sätestab, et parvlaeva Abro sõidugraafiku koostab omavalitsus koostöös Abruka püsielanikega.

Kuna laeva seismisel Roomassaare sadamas jõuaks abi saarele umbes 40 minutit pikema ajaga, siis tunneb Abruka rahvas muret, kuidas on tõsisemate terviserikete korral tagatud elanike viivitamatu transportimine haiglasse.

Kuressaare haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu ütles, et mõningatel juhtudel on kindlasti parem, kui laev asub Abrukal, kuid kiirabibrigaadi lähetamisel saarele on parem variant Roomassaare.

“Tõsiste olukordade puhul peab meedik kohapeale minema ja otsustama, kas haige on üldse transporditav ja sellisel juhul on paat Roomassaares nagu kiirabi pikendus,” selgitas Sarapuu, lisades, et kõige parem, kui mõlemal kaldal oleks erakorralise transpordi võimalus. “Enne valimisi pakkusin ministrile välja, et väikesaartele pääsemiseks peaks olema kiirabil mingi oma riistapuu, kasvõi hõljuk,” lisas haigla juht.

Viimased pool sajandit Abrukaga seotud olnud Mari Tuulik rääkis, et paar aastat tagasi sai ta rästikult salvata ja siis õnnestus tal tohtrite juurde saada väimehe paadiga. “Abrukal on tõesti rästikuid ja suvel on saarel kokku oma paarkümmend last. Me ei saa aga alati loota, et suveabruklased on õnnetuse hetkel saarel ja paat on alati sadamas.”

Mari Tuuliku sõnul sai Abruka rahvas pärast Abro vettelaskmist asjast niimoodi aru, et laev jääb Abruka rahva käsutusse ja hakkab seisma Abruka sadamas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles, et Kaarma valla ja veeteede ameti vahel sõlmitud Abro laeva kasutuslepingus ei ole ministeeriumi andmetel sätestatud kohustuslikku sadamat, kus laev peab seisma.

“Oleme lähtunud printsiibist, et kodusadama valik on kohalike endi otsustada lähtuvalt vajadustest,” lausus Ruuda. Valla kodulehel oleva graafiku järgi seisab laev Abrukal öösel. “See tundub ka loogilisem, sellisel juhul saab hädaolukorras ka öösel saarelt laevaga liikuma, kui näiteks on õnnetus juhtunud vms,” lisas Ruuda.

Saarte Hääl lähetas Abruka elanike mure asjus kirjalikud küsimused eile ka Lääne-Saare vallavanema Andres Tinno postkasti, kuid tööpäeva lõpuks polnud vastust saabunud. Küll aga ütles valla taristute peaspetsialist Aare Saar, et Abruka elanikele vastatakse ja küllap saab siis ka ajakirjandus teavet.

Print Friendly, PDF & Email