Saarlaste kontor koostas mullaviljakuse digikaardi

UUELE TASEMELE: Priit Penu juhitav mullaseirebüroo on loonud kaardikihi, kus iga põllumees saab oma haritava maa mullaviljakust vaadata.  Foto: Sander Ilvest/ arhiiv

UUELE TASEMELE: Priit Penu juhitav mullaseirebüroo on loonud kaardikihi, kus iga põllumees saab oma haritava maa mullaviljakust vaadata. Foto: Sander Ilvest/ arhiiv

Kuressaares asuv põllumajandusuuringute keskuse mullaseirebüroo koostas põllumajandusministeeriumi tellimusel väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi, millest on kasu nii planeeringute koostajatel kui ka põllumeestel.

“Kõigile meeldib tänapäeval teha igasugu edetabeleid ja siin on asi väga lihtne – see on muldade väärtuse edetabel punktiskaalal nullist sajani,” ütles põllumajandusuuringute keskuse mullaseirebüroo juhataja Priit Penu, büroo viimase aja mahukamat tööülesannet kujundlikult kokku võttes.

Mullaseirebüroo peaspetsialist Tambet Kikas ütles, et kui Eesti digitaalne mullakaart sisaldab andmeid mullastiku liikide kohta, siis uus kaardikiht annab ülevaate ka põllumassiivide mullaviljakusest. Mullaviljakuse määramisel kasutati põhilise andmebaasina vana mullakaardi andmestikku, mille alusel arvutati spetsiaalsete valemite järgi reaalboniteedid esmalt igale mullastiku areaalile eraldi ja siis keskmiselt igale põllumassiivile. Eraldi valemit on mullaviljakuse arvutamisel kasutatud maaparandussüsteemide korral ja liigniiskete, kuid kuivendamata mullaareaalide puhul.

Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt ütles, et uut kaardikihti oli tarvis ülevaate saamiseks seoses väljatöötamisel olevate väärtuslikku põllumajandusmaa kasutamist käsitlevate õiguslike alustega, aga ka juulis kehtima hakkava uue planeerimisseaduse tõttu. Muu hulgas on kõikide erinevate planeeringute ülesanne väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavate meetmete kavandamine.

Priit Penu hinnangul on info kindlate parameetrite järgi arvutatud mullaviljakuse kohta vajalik ka kõigile põllumajandustootjaile. Kaardikihil sisalduv info võib näiteks aidata tootjatel hoiduda halbadest maaostutehingutest. “Kui ühe maatüki peal on boniteet 30 ja teisel 50, siis on kohe selge, et see 50-ga maatükk on parem,” tõi Penu näite, märkides, et mullaviljakus on tootmises maahinna olulisemaid mõjutajaid.

100 pügalaga skaalal on Eestis kõige kõrgem boniteet – 90 või 91 hindepunkti – mõõdetud väiksel territooriumil Roosna-Alliku koolimaja taga. “Roosna-Alliku koolimaja on endine mõis ja selle taga oli viljapuuaed, mida väetati mehiselt, ja tänu sellele ongi seal see kõige kõrgem viljakus,” selgitas Penu. Saaremaal kõigub boniteet 25–45 hindepunkti vahel, parimate muldadega Järva maakonnas aga 40–60 vahel, Eesti muldade keskmine boniteet on 40. “Kui mullastik juhtub olema tavalisest kirjum, siis võib ühel hektaril esineda lausa 4–5 erinevat boniteeti,” osutas Penu.

Saare maakonnas on kokku 37 392 hektarit väärtuslikku põllumaad, millest 1109 ha asub poollooduslikel kooslustel ja 8642 ha kuivendatud aladel. Kõige enam on Saaremaal 10–20 ja 30–50 ha massiive (kumbagi üle 18 protsendi) ja mitte ühtegi üle 200 ha suurust väärtusliku põllumaa massiivi. Seevastu alla hektari suuruste põllumassiivide pindala on Saaremaal 1767 ha ehk 4,7% maakonna vääruslikust põllumaast.

Helve Hunt ütles, et väärtusliku põllumajandusmaa kaardi praeguseks valminud algvarianti tuleb planeeringute koostamise ja muude toimetamiste käigus täiendada ja parandada. Seetõttu ei ole kaart praegu avalikkusele veel kättesaadav. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku lahenduse jõustumise järel läheb ka kaart koos boniteediandmetega avalikku kasutusse.

Print Friendly, PDF & Email